Vabakutseliste loovisikute olukord kinnistab toimetulekuprobleemid kaugemas tulevikus

26.10.2021 | 11:06

Mõttekoda Praxis tutvustas täna, 26. oktoobril Kultuuriministeeriumi tellitud uuringut „Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus”. Uuringust selgub, et vabakutseliste loovisikute töö iseloom sunnib nad raskustesse ning toob kaasa toimetulekuprobleemid ka kaugemas tulevikus ehk pensionieas.
    • Jaga

Uuringust selgub, et Eestis on praegu 10 200 vabakutselist loovisikut, kelle sissetulekud on ebaregulaarsed ja harvad. See on omakorda peamine põhjus, miks neil tekivad probleemid sotsiaalkaitse vallas. Uuringu eesmärk oli teha kindlaks, kuidas tuleks vabakutselisi loovisikuid mõjutavat kultuuri- ja sotsiaalpoliitikat kujundada, et maandada nende sotsiaal-majandusliku toimetuleku riske.

„Valdkonna probleemide lahenduste rakendamiseks on oluline saada põhjalik ülevaade vabakutseliste toimetuleku kohta, kuna seni on lähtutud paljuski tunnetustest ja üldistest hinnangutest. Uuringu tulemused kinnitavad, et vajadus on algatada loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmine, et hoida ära tulevikus terendav hädaolukord ja tagada kultuuri võime kohaneda ja areneda ka praegustes rasketes oludes,“ ütles kultuuriminister Anneli Ott.

Uuringust tuleb välja, et umbes pooltel vabakutselistest loovisikutest oli 2020. aastal katkendlik ravikindlustus, mis tähendab, et ühel või mitmel kuul puudus neil tervisekaitse. Iga kolmas loovisik hindab, et tal oli viimase aasta jooksul vajadus arstiabi järele, kuid ta seda ei saanud. Töötukassas on aasta jooksul end arvele võtnud iga neljas vabakutseline loovisik, kuid vähese staaži ja töötukindlusmakse kehva laekumise tõttu ei saa nad töötushüvitisi.
   
"Kultuuri ja loovisikute loomingut väärtustatakse Eestis kõrgelt, aga see ei kajastu endiselt vabakutseliste loovisikute käekäigus. Sisuliselt saavad vabakutselisuse juures kokku nii ravi-, töötus- kui pensionikindlustuse lüngad. Parandades olukorda loovisikute jaoks, teeksime seda ka kõigi teiste jaoks," sõnas Praxise analüütik Kaupo Koppel.

Teistest vabakutselistest loovisikutest eristuvad väiksemate tulude suuruse, nende harvema saamise ja suuremate sotsiaalkaitseliste riskide poolest kujutavad kunstnikud. Samal ajal on vabakutselised loovisikud enamasti kõrgharidusega (63%), mis on sagedasti erialane. 70% vabakutselistest loovisikutest on naised.  

Kultuuriministeerium alustab novembris loovisikute ja loomeliitude seaduse (LLS) väljatöötamise kavatsuse protsessi, seaduse muutmiseni loodetakse jõuda 2023. aastal. 
 
Põhilised järeldused uuringust: 
•    Uuringus loodud käsitluse järgi on Eestis 2021. aastal vähemalt 10 200 vabakutselist loovisikut.   
•    Olukord vabakutseliste loovisikute sotsiaalse garantiide kättesaadavuse ja vabakutseliste toimetulekuga on murettekitav.  
•    Vabakutselisi loovisikuid iseloomustab kõrge haritus – 63% on kõrgharidusega, mis on sagedasti erialane. 70% vabakutselistest loovisikutest on naised. 
•    Vabakutseliste sissetulekud on ebaregulaarsed ja harvad, mis on suurim põhjus nende sotsiaalkaitsega seotud probleemide tekkel. 
•    Teistest vabakutselistest loovisikutest eristuvad väiksemate tulude suuruse, nende harvema saamise ja suuremate sotsiaalkaitseliste riskide poolest kujutavad kunstnikud. 
•    Hinnanguliselt pooltel vabakutselistest loovisikutest oli 2020. aastal katkendlik ravikindlustus ehk ühel või mitmel kuul puudus neil tervisekaitse.  
•    Töötukassas on viimase aasta jooksul end töötuna registreerinud iga neljas vabakutseline loovisik, samas on hüvitistele kvalifitseerumine olnud väga madal. 
•    Tänaste töö- ja sotsiaalkaitse reeglite jätkudes on vabakutseliste loovisikute toimetulek problemaatiline ka nende vanaduspõlves. 
•    Kehtiv sotsiaalkindlustussüsteem ei toeta piisavalt kogu laiemat vabakutseliste sihtrühma. Praegust toetussüsteemi aitaksid enim parandada muudatused, mis oleksid seotud universaalse katvusega või võimaldaksid paindlikumalt panustada töötus- ja pensionikindlustussüsteemi. 

Uuringu täisteksti saab lugeda Kultuuriministeeriumi kodulehelt.  

Hannus Luure

kommunikatsiooniosakonna nõunik