Uut kultuuris 2017: kultuuritöötajate palgatõus, lisaraha huvitegevusele, säilituseksemplariseadus

28.12.2016 | 10:17

Saabuval 2017. aastal tõusevad kultuuritöötajate palgad, jõustub säilituseksemplariseadus ja rakendub huvitegevuse toetussüsteem. Jätkuvad ka muud eri valdkondi ühendavad tegevused, millele on alus pandud lõppeva aasta jooksul või varem.
    • Jaga

Saabuval 2017. aastal tõusevad kultuuritöötajate palgad, jõustub säilituseksemplariseadus ja rakendub huvitegevuse toetussüsteem. Jätkuvad ka muud eri valdkondi ühendavad tegevused, millele on alus pandud lõppeva aasta jooksul või varem.

Kultuuritöötajate palgatõus

Riigilt palka saava kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär tõuseb 2017. aastast 942 euroni kuus ehk 13,5%. See kinnitati 21. detsembril 2016 Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) ühiste kavatsuste kokkuleppes. Palgafondi tõus puudutab riigieelarvest palka saavaid kultuuritöötajaid. Silmas peetakse kõrgharidusega, kõrgema kutsekvalifikatsiooniga või kõrgharidusnõudega võrdsustatud spetsiifiliste eriteadmistega kultuuritöötajaid. Kokku lepitavad tasustamispõhimõtted on soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele, sõltumata nende alluvusest või omandisuhtest.

Kultuuriminister Indrek Saare sõnul oli veel aasta eest kultuuritöötaja alamapalk 731 eurot, kuid töötasu alamäära sama jõulise tõstmisega ollakse aastaks 2020 prognoositava keskmise palga juures nagu viitab alusdokument „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. „Lisaks sellele on uues koalitsioonileppes ette nähtud täiendav raha, et tõsta ka nende kultuuritöötajate palka, kelle töötasu on juba praegu alammäärast kõrgem. Ka sellega tuleb tegeleda,“ rääkis Saar.

Kõrgema ehk 5.-7. kategooria treenerite tööjõukulude katmise riiklikule toetusfondile läheb 2017. aastal 130 000 eurot. Lisaks on valitsus varasema otsusega garanteerinud 352 000 eurot treenerite tööjõukulude toetamiseks, kuna kõrgema kategooria treenerite hulk suureneb prognoosi kohaselt tuleval aastal umbes 100 võrra.

Minister Saar selgitas, et kuna kõrgema kategooria treenerite arv on suurenenud väga kiiresti ja riik on võtnud enda kanda järjest suurema koormuse, on palgatõus jäänud toppama. „Kui riik lisab 10-13%, peab sama palju juurde panema spordiorganisatsioon. See annaks võimaluse liikuda tõusutempos 20-26% aastas ja püüda ka siin keskmine palk lõpuks kinni,“ avas minister tuleva aasta perspektiive.

Ligi 15 miljonit huvitegevusele

Huvitegevuse täiendava toetussüsteemi rakendumine 1. septembrist 2017 aitab parandada laste ja noorte juhendatud huvitegevuse kättesaadavust, mitmekesisust ja kvaliteeti. Noorte huvitegevuse  toetussüsteem töötati välja Kultuuriministeeriumi eestvedamisel ja valdkonda jagatakse üle 14 miljoni euro aastas.

Kultuuriminister Saare kinnitusel on lisaks kättesaadavuse tagamisele oluline, et juhendatud huvitegevuse abil toetatakse kultuurihuvilise ja -teadliku publiku järelkasvu. Eesmärk on, et huvitegevuse võimalust pakutaks vähemalt kolmes valdkonnas, need on kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused ja tehnoloogia

Noorte huvitegevuse toetussüsteemi rakendajaks jääb Haridus- ja Teadusministeerium.

Jõustub säilituseksemplariseadus

Eesti asub 1. jaanuarist 2017 esimese riigina maailmas seadusega reguleerima trükiste ja filmide digitaalse algmaterjali säilitamist. Säilituseksemplari seadus ajakohastab Eesti kultuurile oluliste väljaannete loovutamist, kogumist ja säilitamist. Eelnõu arvestab tuleviku digiarenguid ning hõlmab väljaandeid sõltumata nende vormist ja levitamise viisist.

Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm ütles, et seadus võimaldab kokku hoida teavikute säilitamisele kuluvat raha, aga arendada ka uuenduslikke tulevikuteenuseid. “Eesti asub esimese riigina reguleerima trükiste ja filmi digitaalse algmaterjali säilitamist ja kättesaadavaks tegemist. Lugejate jaoks paranevad võimalused kasutada digitaalset informatsiooni viies suures raamatukogus spetsiaalselt sisse seatavates arvutiterminalides, kus saab uurida suurema osa uute väljaannete säilituseksemplare teenindaja vahenduseta,“ märkis Talihärm.

Säilituseksemplari seadus mõjutab kõiki väljaannete avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud osalisi nagu autorid, kirjastajad, trükikojad, auviste tootjad ja kehtiva seaduse alusel sundeksemplari saavad raamatukogud. Kirjastajate jaoks muutub eelkõige loovutatav kohustuslike säilituseksemplaride arv – see langeb seniselt kaheksalt neljale. Uus seadus asendab varasema sundeksemplari seaduse.

Laieneb kunstniku- ja kirjanikupalga saajate ring

Riigilt kunstniku- ja kirjanikupalga saajate arv tõuseb 2017. aastast seniselt kümnelt kuueteistkümnele. Lisaks teatasid Eesti Kunstnike Liit ja Eesti Kirjanike Liit detsembri alguses, et järgmisel aastal maksavad nad täiendavat palka ühele kunstnikule ja ühele kirjanikule.

Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Hillar Sein tunnustas loomeliite. „Just sellist initsiatiivi kunsti ja kirjanduse valdkond praegu vajabki, et tagada suuremale arvule loojatele nii loomerahu kui ka sotsiaalsed garantiid,“ ütles Sein.

Palka maksab loomeliit avaliku konkursi alusel valitud isikutele kolme aasta vältel.

Tõhusam keeleõpe toetab lõimumist

Riik suunab 2017. aastal eesti keele õppesse ühtekokku 1 584 837 eurot.

Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman peab keeleõppe laiendamist üheks oluliseks vahendiks sidusama ühiskonna poole püüdlemisel. „See on küsimus sellest, kas märkimisväärsel osal meie elanikest on võimalik ühiskonnaelus osaleda ja neid puudutavatel teemadel kaasa rääkida. Keeleoskus tagab paremad õppimis- ning karjäärivõimalused, sellest tulenevalt ka stabiilsema elujärje,“ nentis Hartman.  

Lisaks keelekursustele pööratakse tähelepanu ka praktikale. Tuleva aasta lõpuks peaks Eestis tegutsema 60 eesti keele klubi, mis annab uue võimaluse rääkida keelekeskkonnaks. Klubides saab osaleda tuhatkond inimest ning üle poole nendest klubidest hakkavad tegutsema Ida-Virumaal. Tööd jätkavad keelekohvikud Tallinnas ja Narvas.

2017. aasta esimeses pooles viiakse läbi kultuuriliselt ja keeleliselt mitmekesise töökohaga seotud teavitustegevused, et julgustada riigiasutusi värbama enam eesti keelest erineva emakeelega inimesi ning teisalt julgustada ka eesti keelest erineva emakeelega inimesi kandideerima.

Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine

Eesti on Euroopa Liidu eesistujamaa alates 1. juulist 2017 ning siis juhib Eesti Euroopa Liidu Nõukogu poliitilist kalendrit. Kultuuriministeeriumi jaoks on eesistumise võtmeteemad audiovisuaalvaldkonna direktiivi eelnõu väljatöötamine, digitaalne kultuuripärand ja sporditreeneri roll ühiskonnas.

Kultuuriministeeriumi Euroopa Liidu asjade nõunik Heili Jõe ütles, et pearõhk kuulub neist esimesele. „Audiovisuaalmeedia teenuste regulatsioon vaadatakse üle nii liidus sees kui ka piiriüleselt. Seega mõjutab selle töö tulemus ehk võimalus teenuseid tarbida meid kõiki. Meile on oluline, et Eesti saab eesistujana seda teemat poole aasta jooksul juhtida,“ rääkis Jõe.

Lisaks korraldab Kultuuriministeerium viis eksperttasandi konverentsi. Sellele lisaks avatakse septembris koos Tartu Rattamaratoniga Euroopa spordinädal. Maratoni starti oodatakse ligi 10 000 osalejat.

Kultuurieelarve maht on 2017. aastal ühtekokku 217 miljonit eurot. Lähemalt saab 2017. aasta prioriteetide kohta lugeda ka Kultuuriministeeriumi kodulehel siin.

 

Meelis Kompus

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja