Uuest aastast jõustub kunstiteoste tellimise seadus

28.12.2010 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Kultuuriministeeriumi valitsemisalas jõustuvad 2011. aasta jaanuaris kunstiteoste tellimise seadus ning meediateenuste seadus.

1. jaanuaril 2011. aastal jõustub kunstiteoste tellimise seadus, mille eesmärk on avaliku ruumi rikastamine kunstiga.

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul suunatakse uuest aastast üks protsent riigieelarves avalike ehitiste investeeringuteks ettenähtud summadest kunstiteoste tellimiseks. „Meid kõiki ümbritsevasse avalikku ruumi sobituv kunst rikastab elukeskkonda ja nii on kunst ka publikule lähemal“, märkis minister.

Kunstiteoste tellimise seadusega jõuab Eesti nende kultuurriikide hulka, kus on
samalaadset põhimõtet juba pikka aega erinevatel tasanditel reguleeritud.

Jaanuarikuus jõustuv meediateenuste seadus võtab üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi nõuded ja hakkab asendama senist ringhäälinguseadust. Meediateenuste seaduses kajastub suur osa ringhäälinguseaduse põhimõtteid, kuid ta toob sisse ka mitmeid uusi momente. Erinevalt ringhäälinguseadusest laieneb meediateenuste seadus ka tellitavatele audiovisuaalmeedia teenustele, seades neile mõned miinimumnõuded, näiteks alaealiste kaitsel ja Euroopa päritolu tööde edendamisel.

Meediateenuste seadus muudab lihtsamaks kodumaiste televisiooni- ja raadioteenuse osutamise lubade süsteemi, muudab paindlikumaks nõudeid reklaamile ja täpsustab alaealiste kaitse reegleid.  Esmakordselt reguleeritakse ka tootepaigutust, seda mitmel tingimusel lubades.

Seadusesse on nüüd lisatud ka põhimõte teha audiovisuaalmeedia rohkem kättesaadavamaks nägemis- ja kuulmispuudega inimestele. See järk-järguliselt elluviidav põhimõte tähendab muuhulgas saadete sagedasemat varustamist subtiitritega või võimaluse korral viipekeelse tõlkega või eraldi audiokanaleid helikirjeldustega. Telekanalid ise valivad viisid, kuidas sellele sihtrühmale oma teenused  kättesaadavamaks teha ja kõik see sõltub muidugi üldisest majandusseisust.

Meediateenuste seadus käsitleb muuhulgas ka eneseregulatsiooni, mis annab audiovisuaalmeedia teenuste osutajatele võimaluse kehtestada iseendale juhendid, näiteks selliste toitude ja jookide reklaami piiramiseks, mis võivad olla laste jaoks ebatervislikud.

Tervikuna muudab meediateenuste seadus valdkonna reeglid paindlikumaks ja arvestab rohkem ka viimaste aastate tehnoloogilist arengut.

Seadus viib Eesti audiovisuaalmeedia teenuste valdkonna normid vastavusse Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste direktiiviga, samalaadne kohustus on kõigil Euroopa Liidu liikmesriikidel.

Kultuuriministeerium

-