Ülevaade kultuuriaastast 2011

22.12.2011 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Kaunid kunstid olid 2011. aastal tähelepanu keskmes nii kodu- kui välismaal. Kultuuriministeerium algatas koostöös Eesti Kultuuri Koja, Rahandusministeeriumi ja Riigikantseleiga kultuuripoliitika arengusuundade koostamise aastani 2020. Sellele teemale oli pühendatud ka novembris Haapsalus toimunud Eesti Kultuuri Koja kultuurifoorum.

Eesti tähistas rikkaliku programmiga kultuuripealinna aastat, mille raames toimus arvukalt sündmusi, mida kultuuriministeerium toetas pea 3,2 miljoni euroga. Ilmselgelt said just tänu kultuuripealinna aastale meie kultuuriruumist osa ka välismaalased. Lisaks kultuuripealinnale tõid siia rahvusvahelist hõngu mitmed teised üritused nagu näiteks rahvusvahelise muusikanõukogu peaassamblee või üleeuroopaline loomemajanduse konverents.

Eesti rahvaarvu arvestades paistavad meie kultuuritegijad oma õnnestumistega silma kogu maailmas, neid tuntakse ja tunnustatakse. Olgu neiks eredad ettekanded või kutse auväärt  kogudesse. Kindlasti jääb sellest aastast meelde Arvo Pärdi nimetamine Paavst Benedictus XVI poolt tema kultuurinõukogu - Pontificium Consilium de Cultura liikmeks.

Eesti kultuur jõudis sel aastal väga paljudesse välisriikidesse. Suursündmuseks kujunes Pariisis toimunud Eesti kultuurifestival „Estonie tonique“, mille raames korraldati rohkelt teatri-, muusika-, kunsti-, filmi-, kirjanduse- ja arhitektuuriüritusi.


Valik kultuurisündmustest ja -ettevõtmistest 2011. aastal

KIRJANDUS

27.−30. oktoobrini toimunud Helsingi raamatumessil oli Eesti peakülaline, pakutav oli ääretult mahukas ja huvipakkuv. Põhirõhk oli tänapäeva kirjandusel ning aktuaalsetel ajaloolistel ja ühiskondlikel teemadel. Eesti teoste soomendusi ja  Eesti-teemalisi teoseid on Soomes sel aastal ilmunud kokku 20 ehk rohkem kui viimase kümne aasta jooksul kokku.

KUNST

Veneetsia 54. kunstibiennaalil oli Eesti paviljonis väljas kunstnik Liina Siibi näitus „Naine võtab vähe ruumi“, mis pälvis kohapeal suurt tähelepanu ja jõudis ka Unicredit panga poolt välja pandud auhinna viie finalisti hulka. Eesti väljapanekut külastas pea kuue kuu jooksul ligi 27 000 inimest, mis on paviljoni kõigi aegade rekord.

ARHITEKTUUR

Eesti Arhitektide Liit tähistas tänavu oma 90. juubelit. Sel puhul avati Eesti Arhitektuurimuuseumis juubeliaastale pühendatud näitus „Jäljed“. Muuseumisse ehitatud omapärasel maastikul jalutades sai ülevaate Eesti Arhitektide Liidu olulisematest eesmärkidest, võitudest ja sekkumistest esimese Eesti Vabariigi ajal,  nõukogude perioodil ning täna.

Koostöös Eesti Arhitektide Liiduga viis kultuuriministeerium läbi kommunismiohvrite memoriaali ideekonkursi, millele laekus 66 võistlustööd.

MUUSIKA

Eesti muusika kõlas ja pälvis aasta jooksul tunnustust mitmes välisriigis, kuid ka Tallinnasse jõudsid mitmed muusika suurüritused – kultuuripealinna programmi raames toimus Tallinnas Rahvusvahelise Muusikanõukogu peaassamblee (International Music Council) ja Maailma Muusikafoorum (World Forum on Music).
            
Prantsuse kultuuriminister Frédéric Mitterrand andis 2. novembril Arvo Pärdile üle Prantsusmaa kõrgeima riikliku autasu, Auleegioni ordeni rüütlikraadi. Autasustamistseremoonia leidis aset Pariisis Eesti kultuurifestivali „Estonie tonique“ raames.

TEATER

Teatritest pälvis 2011. aastal enim tähelepanu Põhuteater ja seal  pakutud rahvusvaheline programm.

Pariisi festivali „Estonie tonique“ üheks tipphetkeks oli aga NO99 kuus etendust “Kuidas seletada pilte surnud jänesele” Pariisi Odeoni teatris, mis võeti sealse publiku ja kriitikute poolt väga hästi vastu.

FILM

Augustis valmis uus kodumaine kogupereanimatsioon “Lotte ja kuukivi saladus”, mille režissöörid on Janno Põldma ja Heiki Ernits.

Toimus 15. Pimedate Ööde Filmifestival, mis lõi senised külastajarekordid. PÖFFiga paralleelselt toimus ka filmitööstuse olevikku ja tulevikku puudutav rahvusvaheline foorum Industry Day, mis tõi Eestisse terve rea filmivaldkonna tipptegijaid üle maailma.

Alustati  väga suure hulga filmiinimeste ja –organisatsioonide osavõtul filmivaldkonna arengukava koostamist.

MUUSEUMID, KULTUURIVÄÄRTUSED

2011. aasta tõi kaasa kaks uut muuseumi ja ühe muuseumi taasavamise. Eesti Spordimuuseum avas veebruaris Otepääl filiaalina Talispordimuuseumi  ning juunis avati Alatskivi lossis Eduard Tubina muuseum.

Maikuus toimus Eesti Ajaloomuuseumi Suurgildi hoone pidulik taasavamine pärast suuremahulist renoveerimist.

Norra ja EMP finantsmehhanismi toetamisel jõudis lõpule kümne mõisakooli renoveerimine viies Eesti maakonnas. Renoveeritud said Kiltsi, Koigi, Kõpu, Lahmuse, Laupa, Olustvere, Puurmanni, Ruusmäe (Rogosi), Vasta ja Väätsa mõisakoolid.

VÄLISSUHTED

Eesti kultuurifestival „Estonie tonique“ toimus Pariisis ja Pariisi regioonis oktoobrist novembrini ja on seni kõigi aegade suurim eesti kultuurifestival välismaal, kus kahe kuu jooksul osales üle 200 esineja Eestist ja toimus üle 50 projekti. Festivali korraldati kahasse Prantsuse Kultuuri- ja Välisministeeriumi ning Prantsuse Instituudiga.

Londonis toimus üle aegade esimene Eesti muusika- ja kultuurifestival "Eesti Fest", mis vallutas nädalaks ühe kesklinna tunnustatuma kunstide keskuse Kings Place’i lavad.

Briti agentuuride ja festivalidega koostöös toimusid Suurbritannias 2011. aastal mitmed eesti heliloojate teoste esmaettekanded. Aastat jääb pärgama Classic Brit Awards`i aasta helilooja tiitel Arvo Pärdile.

Koostöö Suurbritannias väljaantava muusikaajakirjaga WIRE päädis heliplaadi „Estonian Music Now 2011“ produtseerimisega, mille pani kokku Londoni agentuur The Red Orange Arts Agency ja mis jõudis ligemale 10 000 ajakirja tellijani üle maailma.
 
Kümned tuhanded külastajad said aasta lõpus näha ning paljud neist ka kogeda RobotvilleEU festivalil Londoni Teadusmuuseumis Tallinna Tehnikaülikooli Biorobootika Keskuse loodud robotkala interaktiivset simulatsiooni. 

Belgias tutvustati rikkaliku programmiga eesti kultuuri nii Antverpenis kui Liege’is.
 
20. veebruaril taasavati Peterburi Jaani kirik, mis on loonud uued võimalused eesti muusika ja kultuuri tutvustamiseks Venemaal.

Vene väliskirjanduse raamatukogus Moskvas toimus 27. jaanuarist–21. veebruarini ülevaatlik Eesti raamatuillustratsiooni näitus ning kinoteatris Hudožestvennõi toimus koostöös Nukufilmi ja Joonisfilmiga 10.–16. oktoobrini kauaoodatud nädalane Eesti multifilmifestival MultfEst.

Edukalt realiseerus varasemalt sõlmitud kokkuleppe alusel suurprojekt kolme Balti riigi ooperiteatrite etenduste vahetamise osas. 

KULTUURILINE MITMEKESISUS

Augustis toimus Energia Jooks Narvas, mida toetasid Eesti Energia, Narva Linnavalitsus, Kultuuriministeerium ja MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi. Osavõtjaid oli enam kui 2000 liikumisharrastajat üle kogu Eesti ja kaheksast välisriigist.

25.–27. augustini toimusid Dovlatovi päevad ehk „Kolm päeva Dovlatoviga“, korraldajaks oli SA Hortus Litterarum. Festivali jooksul esitleti Eesti kirjandushuvilistele Dovlatovit läbi erinevate žanrite – sh teatri, filmi, kirjandusliku sümpoosioni, näituse ja ekskursioonide.

Rahvuste päeva tähistati  23.–25. septembrini Tallinnas, Narvas ja Jõhvis. Rahvuskaaslaste programmi  II konverents toimus 30. septembrist 1. oktoobrini. Rahvusraamatukogus toimunud konverentsil tehti vahekokkuvõtteid programmi senisest käigust ning arutati selle edasisi tegevusi. Konverentsil osales ligi 200 rahvuskaaslast 19 riigist, nende hulgas väliseesti kogukondade ja organisatsioonide esindajad, teadlased ning poliitikud.

Oktoobris tähistati Eestis hõimupäevi, mis sel aastal oli esmakordselt riiklik tähtpäev. Rahvusraamatukogus peeti 15. oktoobril  kõnekoosolek soome-ugri koostööst, kus osalesid Ungari suursaadik ja Soome suursaatkonna esindaja.

Tänavuse kodanikupäeva motoks oli "Kodanikuks kasvanud" ja tiitli Aasta kodanik 2011 pälvis jalgpallur Konstantin Vassiljev.

RAHVAKULTUUR

Laulu- ja Tantsupeo sihtasutuse eestvedamisel toimus noorte laulu- ja tantsupidu, mis oli sel aastal täis uuendusi – avatud oli käsitöötelk, rahvamuusika kõlas esmakordselt laulukaare all, noorte sümfoonia-, puhkpilli- ja rahvamuusika koondorkester esines esmakordselt laulupeol.

Kultuuriministeerium käivitas Virumaa pärimuskultuuriprogrammi 2011–2014.

Tartus toimus Rahvusvaheline rahvatantsu ja -muusika festival Europeade 2011.

Eesti Rahvatantsu ja Rahvamuusika Seltsi korraldas üle-eestilise teatetantsu.

LOOMEMAJANDUS

19.-21. oktoobrini toimus Tallinnas üleeuroopaline loomemajanduse konverents loovettevõtlusest ning valmis ka Tallinna Manifest, kuhu on koondatud suunised loomemajanduse edendamiseks ja seotud poliitikate kujundamiseks.

Tartus avati septembris Loomemajanduskeskuse teine hoone, mis avardab veelgi Tartu ja Lõuna-Eesti võimalusi loomemajanduse ning loomeinkubatsiooni arendamisel.

Kultuuriministeeriumi pressiteated

Kultuuriministeerium

-