11.–15. maini toimunud kirjanduslinnade ajaloo seni suurimale aastakohtumisele saabus 57 delegaati 40 kirjanduslinnast üle kogu maailma.
UNESCO loovlinnade võrgustik loodi 2004. aastal ning see koondab linnu, kelle jaoks loovus on linnakeskkonna kestlikus arengus strateegiliselt olulisel kohal. Võrgustik hõlmab kaheksat loomevaldkonda: arhitektuur, käsitöö- ja rahvakunst, disain, film, gastronoomia, kirjandus, meediakunst, muusika. Eestist kuulub võrgustikku kolm linna: Tartu kirjanduslinnana, Viljandi käsitöö- ja rahvakunstilinnana ja Tallinn muusikalinnana.
Möödunud aastal võeti loovlinnade võrgustikku vastu uued linnad, nende seas kümme kirjanduslinna ning oli rõõmustav, et Tartu kohtumisel olid neist esindatud seitse.
Uute kirjanduslinnade tutvustamine oli osa konverentsi töösessioonide programmist. Tänu sellele avanes osalejatel võimalus saada lähemalt tuttavaks linnade kirjanduselu ja tulevikuplaanidega. Nagu ikka, kuulati konverentsi käigus ka ettepanekuid uuteks projektideks, arutati ühiseid murekohti ning analüüsiti haldusküsimusi, millele võrgustiku kiire kasvutempo tõttu on aja jooksul tarvis üha rohkem tähelepanu pöörata.
Koostöö paremaks koordineerimiseks on kirjanduslinnadel mitu töörühma: üks neist tegeleb ühise veebilehe haldamisega, teine sotsiaalmeediaga, kolmas pressiteadete ja muu avaliku kommunikatsiooniga, neljas residentuuridega, viies arengu ja lõimumisega (seda ühtlasi nii uute linnade kui ka võimalike tulevaste kandidaatide tasandil), kuues sõnavabadusega ja seitsmes, alles möödunud sügisel asutatud ning Tartu juhitud töörühm arhiivi, ühisdokumentatsiooni struktureerimise ja kollektiivse mäluga. Osa konverentsist oli avatud ka Tartu kultuuriasutuste esindajatele. Konverentsi viimane päev toimus väljasõiduistungina UNESCO käsitöö- ja rahvakunstilinna Viljandisse, kus Viljandi ja Tallinn tutvustasid oma tegevusi ning UNESCO Eesti rahvuslik komisjon rääkis koostööst Visit Estoniaga UNESCO võrgustikku kuuluvate Eesti paikade ja kultuuriilmingute turismipotentsiaali edendamisel.
Kultuur ühendab
Lisaks on aastakohtumise eesmärgiks tuua võrgustik ja selle liikmed kohalikele lähemale, näidata linnu, kultuure ja inimesi, kellega kuulutakse kultuuriliselt ja keeleliselt erinevasse, ent mitmel tasandil ka ühisesse mõtteruumi. Kirjanduslinnade võrgustiku tutvustamiseks sai Tartus aastakohtumise ajaks teoks kaks suuremat ettevõtmist. Tartu bussidesse jõudis partnerlinnade kirjanike loomingut tutvustav „Bussiluule” tekstivalik, mis hõlmab 41 luuletust 32 linnast. Sellele aitas kaasa 16 eesti tõlkijat. Kesklinnas Küüni tänaval saab aga juuli alguseni vaadata näitust „Toponüümia”, mis koostati 2023. aastal toona aastakohtumist võõrustanud Quebec City algatusel ning mis tutvustab kirjanduslinnade nimede taustu teksti ja kujutava kunsti kaudu
Külalised said uudistada eriilmelist Tartut
Oluline on ka võõrustava linna, sealse kultuuri ja kirjanduselu ning kohalike inimeste tutvustamine külalistele. Võõrustaja on muidugi alati silmitsi rohkete valikutega, sest üks nädal on liiga lühike aeg näitamaks konverentsi töösessioonide kõrvalt kõike, mida tahaks. Tänavu võtsime eeskuju möödunud aastal kohtumist võõrustanud Ljubljana programmist ning pakkusime soovijatele võimalust tulla varem, et pikendada koosveedetud aega ning ühtlasi kogeda Eesti loodust. Kohtumise põhiprogrammi eel korraldati ekskursioon Meenikunno rappa ja Taevaskoja matkarajale. Sealjuures polnud raba sugugi juhuslik valik – rabamaastik on inspireerinud Tartut külastanud väliskirjanikke ning tänu sellele avanes võimalus tutvustada külalistele üht kirjanduslinnade võrgustiku pinnalt sündinud loomingulist koostööd - Maarja Pärtna ning Norwichi kirjaniku Penny Boxalli poeetilisi dialooge Eesti rabade ja Norfolki märgalade teemal.
Üks Tartu eesmärke kirjanduslinna residentuuride ja teiste linnade kirjanikke kaasavate projektide puhul ongi olnud pikaajaliste suhete loomine ja hoidmine. Lisaks Boxalli ja Pärtna koostööle on heaks näiteks niisugusest kontaktist Manchesteri kirjaniku David Hartley Tartuga seotud loomingulised projektid. Nõnda kutsuti temagi aastakohtumise korraldusel kaasa lööma, et korrata möödunud aastal kirjandusfestival Prima Vista puhuks loodud kirjanduslikku jalutuskäiku „Palverännak siili juurde”, viies külalised Tartu äärealadele, põnevatesse paikadesse, mida väliskülalised enamasti ei näe, kõige vähem veel ilukirjanduslikus raamistuses.
Loomulikult uudistati ka klassikalisemaid kohti, muuhulgas toimusid ekskursioonid Tartu Linnamuuseumis, Tartu Kirjanduse Majas, Eesti Kirjandusmuuseumis, TYPAs, TÜ ajaloomuuseumis ja raamatukogus ning Tartu ajalugu tutvustav jalutuskäik kesklinnas, millesse põimiti luulelugemisi. Oluline osa programmist oli Tartu Linnaraamatukogu külastus, kus direktor Kristina Pai tutvustas raamatukogu tegevust ning tulevast Siuru keskust. Ühtlasi anti raamatukogule üle paberirull, kuhu kirjanduslinnade esindajad olid pannud kirja oma head soovid ja õnnitlused uue keskuse puhul – need soovid suletakse tulevikus Siurus talletatavasse ajakapslisse. Iga kohtumisel osalev linn annetas raamatukogu lasteosakonnale ka ühe pildiraamatu mõnelt oma linna autorilt. Traditsioon, et kirjanduslinnade aastakohtumisele viiakse kingiks kaasa pildiraamat, mis jõuab kohalikku raamatukogusse, sai kirjanduslinnade võrgustikus alguse juba 2018. aastal, mil kohtumine toimus Ameerika Ühendriikides Iowa Citys.
Nädala jooksul tutvustati külalistele mitmesugustes vormides eesti kirjandusklassikat ning muidugi ka kohalikku kirjarahvast. Nii mõnestki kohtumisest sündisid pikemad arutelud ning võib arvata, et nii mõnigi arutelu võib edaspidi viia püsivamate kontaktide kujunemiseni.
Spontaansed kohtumised viivad koostööni
Suure rahvusvahelise seltskonna puhul, keda ühendab kirg ja loomingulisus nende töös, armastus ja raugematu huvi kultuuri vastu ning avatus üksteise suhtes, kipub lisaks traditsioonidele ja kavandatud programmile olema oluline roll ka juhustel, võib-olla seetõttu, et häid juhuseid osatakse ära tunda ja neist kinni haarata ning et nende kultuuriline mõju võib seetõttu ulatuda ootamatutesse kaugustesse nii ajas kui ka ruumis. Asjaolu, et samal nädalal toimus (sedapuhku mitte juhuslikult) ka Tartu rahvusvaheline kirjandusfestival Prima Vista, suurendas kahtlemata heade juhuste võimalikkust, mille ühe näitena jäi kõlama Kahramanmaraşi esindaja lugu sellest, kuidas lugedes oma linna luuletust bussis tutvus ta festivalil üles astunud itaalia luuletajaga, kes teksti käigupealt itaalia keelde tõlkis ja tõlke ka videosse luges. Seejärel toimunud koosviibimise käigus salvestati ka luuletuse eestikeelne tõlge, mida esitas noor eesti luuletaja ning ühe tema luuletuse soovib Kahramanmaraş aga omakorda tõlkida peatselt türgi keelde. Kirjanduslinnade koostöö toimub suurema osa aastast ennekõike virtuaalkanalites, kuid sedalaadi lood, spontaansed vestlused ja ootamatult loodud kontaktid on võimalikud ainult päriselt kokku saades ning üksnes siis, kui planeerimist ja strateegilist tööd saadab vaba ja avatud vaim – selline nagu valitseb kirjanduslinnade võrgustikus ning nagu loodetavasti ka Tartu tolle mälestusväärse nädala jooksul pakkus.
Täiesti juhuslikult oli kogu aastakohtumise nädala jooksul ka täiuslik Eesti kevadilm.
