Riik maksab autoritasud stipendiumideks

28.12.2018 | 11:16

Kehtiva autoriõiguse seaduse kohaselt hoiab riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja viib läbi sellega kaasnevaid tegevusi Kultuuriministeerium. Kogunevat raha kasutab Kultuuriministeerium stipendiumide maksmiseks. Stipendiume makstakse üliõpilastele, kelle tegevusvaldkond on seotud õiguste pärandaja loomevaldkonnaga.

Kehtiva autoriõiguse seaduse kohaselt hoiab riigile pärimise teel üle läinud autoriõigust ja viib läbi sellega kaasnevaid tegevusi Kultuuriministeerium. Kogunevat raha kasutab Kultuuriministeerium stipendiumide maksmiseks. Stipendiume makstakse üliõpilastele, kelle tegevusvaldkond on seotud õiguste pärandaja loomevaldkonnaga.

Päris uue stipendiumina annab Kultuuriministeerium alates 2019. aastast välja Artur Lemba nimelist loomingulist stipendiumit. Selle eesmärk on toetada heliloomingu, klaveri ja muusikateaduse üliõpilaste loomingulist tegevust, samuti Artur Lemba (1885-1963) loomingu või temaga seotud tegevuste uurimist.

Stipendiumi makstakse Lemba teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest ning ühe stipendiumi suurus on 2000 eurot.

Stipendiumitaotlusi saab esitada 31. jaanuarini 2019 e-posti aadressil [email protected] või postiaadressil Suur-Karja 23, Tallinn. Lähemalt informatsiooni annab Kultuuriministeeriumi muusikanõunik Madli-Liis Parts ([email protected] või 5620 1108).

Lemba nimelise stipendiumi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia, Eesti Heliloojate Liidu, Eesti Interpreetide Liidu, Eesti Ajaloomuuseumi ja Kultuuriministeeriumi esindajad. Stipendiumide määramisel hindab komisjon taotleja eelnevat loomingulist tegevust, stipendiumi kasutamise eesmärki ja erialalisi akadeemilisi tulemusi.

Eduard Wiiralti nimeline stipendium on aga loodud kunstiüliõpilastele ja ühe stipendiumi suurus on 3000 eurot

Tänavused Wiiralti stipendiumid andis kultuuriminister Indrek Saar üle 28. detsembril. Laureaatideks osutusid Amsterdami Gerrit Rietveldi nimelise akadeemia VAV moving image magistriõppekava tudeng Helena Keskküla, Eesti Kunstiakadeemia kaasaegse kunsti magistriõppekava tudeng Keiu Maasik ning vabade kunstide magistrant Mark Antonius Puhkan.

Tutvustame neid lähemalt.

Stipendiaat Helena Keskküla töötab peamiselt video- ja installatsioonimeediumidega. Stipendiumikomisjoni kuulunud eksperdid tõid tema puhul esile video- ja performance-kunsti traditsiooni uuendamist ning jõulist oma põlvkonna naishääle kuuldavaks tegemist. Teksti ja muusikat põimides annab kunstnik hääle tegelastele, kelle sisemaailm nagu täitumata unistused, ebakindlus, kinnismõtted ja ärevus on edasi antud huumori ja irooniaga tembitud empaatiaga. Keskküla uurib ühiskonna ja kultuuri survet soo- ja earollidele ning kunstnik paneb sealjuures proovile nii iseenda kui ka vaataja.

Peamiselt foto- ja videomeediumis töötav Keiu Maasik on oma loomingu keskmeks valinud  mälu ja mäletamise küsimused, mis avavad nii isiklikul kui ka ühiskondlikul tasandil tänapäeva Eesti inimest. Komisjon tõstis Maasiku puhul esile muuhulgas tema suurt iseseisvust tugevalt läbitunnetatud teemade sõnastamisel ning teda kui intelligentset vaatlejat praeguse ajastu küsimuste jäädvustamisel. 

Graafik, illustraator, graafiliste novellide autor ja koomiksikultuuri edendaja Mark Antonius Puhkan on seniajani tuntud peamiselt raamatute kaudu. Stipendiumikomisjon tõstis esile tema isikupärast ja pühendunud tehnika- ja formaadivalikut. Puhkan keskendub inimesele nii uurimisobjekti kui ka teoste kogejana ja lugude lugejana. Ta loob ambitsioonikaid algupäraseid, kohati ka sürrealistlikke pildinarratiive, mis keskenduvad mehe rollivalikutele ja laiemalt inimeseks olemise raskustele tänapäevases vastuoludest tulvil ühiskonnas. 

Nagu alati, sai igale stipendiaadile lisaks stipendiumile osaks Eesti Kunstimuuseumi kuldkaart, mis tagab eluaegse sissepääsu muuseumi kõikidesse filiaalidesse. Kaardid andis noortele kunstnikele üle kunstimuuseumi juhatuse liige Sirje Helme. Eesti Kunstimuuseum on Eduard Wiiralti teoste suurim hoidja.

Fotol on Eduard Wiiralti „Mon Paris“ (1926).

 

 

Meelis Kompus

kommunikatsiooniosakonna juhataja