Raamatukogude aastal on neli fookust

20.10.2021 | 10:41

Raamatukogud on miski, mida sageli võetakse iseenesestmõistetavana. Me kõik oleme harjunud, et nad lihtsalt on olemas. Seega on väga tänuväärne, et paari kuu pärast algav raamatukogude teema-aasta toob raamatukogud oma murede ja rõõmudega avaliku tähelepanu keskmesse ning võimaldab ühiskondlikul ja kogukondlikul tasandil mõtestada lahti nende rolli. Raamatukogude aasta projektijuht Liina Valdre valgustab, mis ettevalmistusi teema-aastaks juba tehtud on ja mida põnevat toimuma hakkab.
    • Jaga

Et teema-aasta tähistamine vastaks raamatukogude soovidele, oli esimene samm raamatukogude ootuste kaardistamine. Ideekorjete, koosolekute, mõttetalgute ja arutelude tulemusel kujunesid põhiteemad, millele teema-aasta peaks keskenduma. Siinkohal tahaksin tänada kõiki raamatukogusid ja organisatsioone, kes selles protsessis osalesid, eelkõige tahaksin esile tõsta Eesti Raamatukoguhoidjate Ühingu (ERÜ) panust.

Raamatukogude teema-aasta jaotub nelja ossa: jaanuar – märts keskendume raamatukogule kui kogukonnakeskusele; aprill – juuni võtab raamatukogu fookusesse kui kirjandus- ja kultuurikeskuse; juuli – august on teemaks raamatukogu ratastel ja september – detsember mängime mõttega, milline võiks olla tuleviku raamatukogu.

Raamatukogu – kogukonnakeskus

2022. aasta esimesel kolmel kuul on fookus raamatukogul kui kogukonnakeskusel. Raamatukogu on kui kogukonna kokkutooja ja liikmetele lähedal seisja ning üks viimaseist demokraatlikest avalikest ruumidest. Raamatukogu on kohaks, kus kogukonna liikmed saavad koguneda, arutleda ja oma asju ajada, lastest vanemaealisteni. Praegu käivad läbirääkimised Eesti Koostöö Koguga, et panna kokku pilootprojekt, millega pakkuda Eesti raamatukogude töötajatele rohkem tuge ja teadmisi, kuidas kogukonnakesksemaks saada, kuidas kaasata kogukonda ja kaasa aidata Eesti ühiskonna valupunktide lahendamisele. Ühtlasi on oluline suurendada raamatukogude endi olulisust ja nähtavust kogukondades.

Raamatukogu kirjandus- ja kultuurikeskuse pakkujana

Aprillist juunini keskendume raamatukogule kui kirjandus- ja kultuurikeskusele. Raamatukogudel on täiesti asendamatu roll kirjanduse hoiustamisel ja tutvustamisel, nii laste, noorte kui ka täiskasvanute lugemishuvi tekitamisel ja suunamisel. Need tagavad ligipääsu ammendamatule kultuurivarale ja seda täiesti tasuta. Seal toimuvad kirjanduslikud kohtumised, põnevad näitused, raamatulaadad ja konverentsid – kõigele sellele tuleb veelgi enam tähelepanu tõmmata.

Raamatukogu väljaspool raamatukogu

Suvekuudel (juulis ja augustis) on rõhk sellel, mida raamatukogud saavad pakkuda oma tavapärastest ruumidest väljaspool. Raamatukogud linnatänavatel ja rannas, raamatukogubussid ja -rongid, osalemine festivalidel ning muudel suvistel üritustel. Innustame raamatukogusid inimestele veelgi lähemale tulema. Teiselt poolt kavandame kampaaniat, millega kutsuda inimesi oma suvistel rännakutel külastama ja avastama raamatukogusid üle Eesti.

Tuleviku raamatukogu

Teema-aasta viimased neli kuud on pühendatud tuleviku raamatukogule. Tänapäeva infoühiskonnas on raamatukogude roll muutumas. Klassikalistele lugemissaalidele ja laenutusteenustele on lisandunud nende digitaalsed variandid. Samal ajal suureneb vajadus hoolitseda inimeste infotarbimispädevuse eest. Asendamatuks on muutunud raamatukogu kui abistaja roll kodanike suhtlemisel e-riigiga. Teema võimaldab aga ühtlasi rääkida nii e-raamatutest kui ka näiteks sellest, kuidas erinevaid andmebaase oma igapäevaelus kasutada. Raamatukogu kui haridus- ja infokeskus, raamatukogude roll rohepöördes – selle teemaploki eesmärk võiks laiemalt olla ühise arusaama loomine ootustest 21. sajandi raamatukogudele.

Töö teema-aasta programmi kokku panemisel käib

Kõiki teemasid läbiv põhimõte on, et raamatukogu on inimesele vajalik kogu elukaare kestel. Võimalike koostööpartneritena näeme kohalikke omavalitsusi koos allasutustega, koole ja ülikoole, kirjanikke ja kirjastusi, raamatupoode ja kirjandusfestivale, aga ka eraettevõtteid ja kolmanda sektori organisatsioone. Lisaks on oma asendamatu roll ka ajakirjandusel.

Teema-aasta ürituste sujuvamaks läbiviimiseks, töö koordineerimiseks ja omavahelise suhtluse lihtsustamiseks on moodustatud töörühm, kus on esindatud kõikide raamatukogutüüpide (keskkogude, maakogude, laste-, kooli-, eriala- ja teadusraamatukogude) esindajad. Nii saab tagada, et raamatukogude aasta ettevõtmistest ei jää kõrvale ükski raamatukogu, ükskõik kui väike.

Loomulikult ei puudu ka teema-aasta kohustuslikud elemendid nagu ühtne visuaal ning koduleht, mille loomine praegu käib.

Raamatukogude fookusesse toomine aitab selgemalt paika panna ootused nende suhtes ja tuua esile ka nende probleemid. Erinevate sündmuste, kampaaniate, projektide ja konkurssidega toome raamatukogud ja neis toimuva rohkem nähtavale. Raamatukogude aasta saab olema Eesti raamatukogude nägu, seega ei ole mul projektijuhina kahtlust, et teema-aasta programm tuleb mitmekülgne, põnev ja sisukas.

Lõpetuseks aga natuke statistikat: möödunud aastal külastas vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest raamatukogusid umbes kolmandik. Võtame ühiseks eesmärgiks, et järgmise aasta lõpuks oleks see number juba oluliselt suurem!
 

Brita Tuuling

kommunikatsiooniosakonna nõunik