„Arengukava on ambitsioonikas, sest üleilmne koroonakriis on löönud loomesektorit kõige valusamalt. Me peame loojatele kindlustunde tagasi andma ning kultuurivaldkond peab kaasa minema digipöördega, sest tulevik on endiselt ebakindel,“ kinnitas kultuuriminister Anneli Ott. „Digipööre ei tähenda ainult tehnoloogiat, vaid jätkuvat panustamist ka inimestesse, kes loovad sisu. Ammune küsimus loomesektoris töötavate inimeste sotsiaalsetest garantiidest tuleb lahendada. Kõige sellega seoses tuleb lähiaastatel arendada ka õigusruumi, kohandada töövorme paindlikumaks ja vähendada ääremaastumist, et kultuuri kättesaadavus ei kannataks,“ loetles minister.
„Kultuur 2030“ on jätkustrateegia dokumendile „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Uue perioodi arengukava annab konkreetsed kultuuripoliitilised sihid valdkondade kaupa ning on alus valitsusele nii tegevuste kui ka riigieelarve planeerimisel. Arengukava aitab muu hulgas tõhustada kultuurivaldkonna juhtimist ja hoida tasakaalu teiste valdkondade arenguga. Eesmärkide täitmise jälgimiseks on arengukavas kindlad mõõdikud. Samuti on arengukavasse lisatud käsitlus kriisiolukordade kohta.
Arengukava elluviimist hakkab jälgima ministeeriumide ja loomeliitude esindajatest ning ekspertidest koosnev juhtkomisjon. Pärast Riigikogus toimuvat arutelu saab arengukavasse teha muudatusi ning selle kinnitab lõplikult valitsus.