Oluline teada taotlejale pärast hasartmängumaksu nõukogu kadumist

21.12.2018 | 11:29

Riigikogu kiitis sügisel heaks hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu. Sellega seoses kaob 2019. aasta algusest hasartmängumaksu nõukogu (HMN). Loe, milleks rahataotleja peab valmis olema.

Riigikogu kiitis hasartmängumaksu seaduse ja Eesti Kultuurkapitali seaduse muutmise seaduse eelnõu heaks 17. oktoobril 2018. Sellega seoses kaob 2019. aasta algusest hasartmängumaksu nõukogu (HMN).

Esmalt – raha kultuurilt ja spordilt ära ei kao. Spordile jaotatavad summad hoopis suurenevad. Taotleja peab teadma, millele ta toetust küsib ning kuhu ta edaspidi oma rahastamistaotluse saadab.

Kultuuriraha jaotamise ülesanne läheb uuel aastal Rahvakultuuri Keskusele (RKK), kes hakkab menetlema taotlusvooru „Regionaalne kultuuritegevus“ saabunud taotlusi. Silmas peetakse eesmärki  luua ja säilitada kultuurist osasaamise ning kultuuriloome võimalusi kogu Eestis ning soodustada kultuurielu järjepidevust ja arengut, viimast eelkõige kogukondlike ning lastele ja noortele suunatud tegevuste abil. Fookuses on ka kogukondlikkus, kultuuripärand ning regioonide- ja valdkondadevaheline koostöö. Ka on oodatud taotlused, mis laiendavad eri vanuse-, rahvuse- ja keelegruppide osalemisvõimalusi kultuuris.

Taotlusvoorude eelarve suurus sõltub hasartmängumaksu laekumisest riigieelarvesse ning aastas toimub neli taotlusvooru.

Taotlusvooru määrus on kooskõlastamisel ning taotluse esitamise tähtajast ja eelarvest teavitatakse vähemalt 14 kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva. Informatsiooni annab ka rahvakultuuri keskuse toetusprogrammide osakonna juhataja Margit Salmar (600 9165, [email protected]). Palun jälgige informatsiooni ka rahvakultuuri keskuse kodulehel.

Spordist. Varem HMNi kaudu spordile liikunud raha lisatakse edaspidi otse Kultuuriministeeriumi eelarvesse. Sellest umbes 600 000 eurot läheb spordialaliitudele Eesti Olümpiakomiteega (EOK) sõlmitava tegevustoetuse lepingu alusel. Spordivaldkonna oluliste katusorganisatsioonide ja rahvusvaheliste võistluste korraldamise toetamine hakkab käima otse Kultuuriministeeriumist.

Liikumisharrastuse ja spordiklubide üksikprojektide toetamine käib uuest aastast Kultuurkapitali kaudu. Spordiorganisatsioonide jaoks tähendab muudatus aastas väiksemat halduskoormust, sest taotlusi ja aruandeid tuleb kirjutada vähem.

Lisaks saab öelda, et spordile ja liikumisharrastuse edendamiseks jagatav raha ei vähene. Vastupidi – näiteks on puudega inimeste katusorganisatsioonide võistlusspordi projektide toetamiseks edaspidi kinnitatud kindel protsent hasartmängumaksu laekumisest ning varem nõukogu teenindamiseks läinud raha eraldatakse võitlemiseks kokkuleppemängu vastu. See summa on olnud ligikaudu 50 000 eurot aastas. 

Aasta- ja kuuprojektidena spordile seniajani HMNi kaudu eraldatava raha maht on olnud ühe miljoni euro ümber aastas.

Kõigil, nii taotlejatel kui ka riigil jääb tarbetut tööd vähemaks. Väheneb taotluste hulk ja aruandluse maht. Kultuuriministeeriumil tekib omakorda veelgi selgem ülevaade vajadustest ja toetuste mõjust valdkonnale. Meie katusorganisatsioonide haare aga lubab toetuste jaotamisel hoida läbipaistvust ning parimat kompetentsi.

Meelis Kompus

Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooniosakonna juhataja