Muutuv raamatukogu aitab uudsete teenustega luua heaolu

30.04.2021 | 10:32

Igal kevadel uuendatakse riigi eelarvestrateegiat. Sel korral vastu võetud lisaeelarve toob täiendava rahasüsti ka kultuuriministeeriumile. Lisaeelarves heaks kiidetud kultuuri abimeetmete seas on 400 000 euro ulatuses otsetoetusi raamatukogudele – näiteks teavikute ostmiseks, lugemisprogrammidele ning muuks, mis aitab raamatukogu ja seal pakutavaid teenuseid viia veelgi enam kooskõlla tänapäeva vajadustega. Kultuuriminister Anneli Ott selgitab, millist kasu saavad läbi kultuurivaldkonna otsetoetuste raamatukogud, et viia nende teenused uuele tasemele.
    • Jaga

2018. aastal läbiviidud muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate uuringust selgus, et raamatukogudes käisid pooled kõigist Eesti inimestest. Raamatukogudest laenutuste arv küündis üle 13 miljoni. Nii see uuring kui ka iga-aastased rahvaraamatukogude tegevusnäitajad kinnitavad, et kõige olulisemad raamatukogukülastuse motiivid on nauding lugemisest, väljaannete valik ning nende laenutamine. Tuuakse esile ka õpingute, hobide või tööga seotud põhjusi. Ilukirjanduse kui vaimse tervise toetaja tähtsus püsib jätkuvalt olulisel kohal.

Rahvaraamatukogud tegelevad üha enam soovitusliku kirjanduse pakkumisega, aga ka uurimistööks, ümberõppeks või tööalaseks enesetäiendamiseks vajaliku informatsiooni hankimise ja tutvustamisega. Meie uutes oludes kohanemine ja edukus sõltuvad aina enam usaldusväärsetest infoallikatest. Sellepärast ongi kultuuriministeerium otsustanud kokku 400 000 euroga toetada väljaannete soetamist kõigisse omavalitsuste rahvaraamatukogudesse. Sellest 320 000 eurot jaotatakse rahvaraamatukogudele riigieelarvest finantseeritavate kulude jaotamise korra alusel ja 80 000 eurot eraldatakse Tallinna Keskraamatukogule e-väljaannete litsentside soetamiseks ning e-väljaannete üle-eestiliselt kättesaadavaks tegemiseks. Teavikute soetuse toetus jõuab kohalike rahvaraamatukogudeni juba mai alguses.

Kriisitoetuste kasutamisel on oluline keskenduda uutele teenusmudelitele. Kohaneda tuleb nii omavalitsustel kui raamatukogudel ning miks mitte kasutada viimaste potentsiaali meie elu arendamisel.

Muutunud töökorraldus ja raamatukogud

Kaugtöö tegemine tõstis üleöö vajadust raamatukogu kui töökeskkonna järele. Seetõttu on möödapääsmatu toetada digipöördega raamatukogudes tänapäevaste teenusmudelite tekkimist. Mõistagi ei tohiks raamatukogude digivõimalused vähendada raamatukogu kui kohtumispaiga võimalusi, kuid peaksid avardama kasutajate võimalusi saada osa teenustest endale sobivatel aegadel nii füüsilises kui ka e-ruumis.

Juba enne kriisi püüti leida töötajatele palga kõrval muidki motiveerivaid töötamise tingimusi. Kaugtöö tegemise võimalusi rakendati edukalt näiteks infotehnoloogia firmades, sest nende meeskond asus sageli laiali üle maailma. Kriisiolukord sundis ka paljusid muid asutusi, kus töö iseloom seda vähegi võimaldas, otsima sarnaseid lahendusi. Isegi kui edaspidi ei jätku kaugtöö praeguses mahus, hakkab harjumuspärane töötamine vahelduma eri piirkondades ja ruumides töötamisega. Peame silmas pidama, et sugugi mitte igaüks ei soovi töötada kodus või suvekodus, kuid soovib siiski oma töökeskkonda pisut muuta.

Tööturismi arendamiseks saaksid omavalitsused edukalt kasutada praeguseid rahvaraamatukogusid, kus saab tekitada kaugtööks sobivaid ruume või nurgakesi. See pole kindlasti uus idee, kuid väärib arendamist. Raamatukogudes on toetav ruum, informatsioon ja personal ning töötamiseks peaksid ju sobima ka kellaajad. Miks mitte luua lisavõimalusi tööturismiks ka välisturistidele, kes on Eestis töö- või turismireisil ning püüavad ühitada tööd ja vaba aega.

Kultuuriministeeriumi ja omavalitsuste koostöö 

Nii kehtivas koalitsioonileppes kui ka valitsuse tegevusprogrammis väärtustatakse rahvaraamatukogude rolli ühiskonnas ning tuuakse esile, et raamatukogud peavad maapiirkondades ja külades alles jääma. See panustab meie üldeesmärki – toetada kõiki inimesi ja nende soovi ennast teostada ja panustada Eesti arengusse.

Nii kultuuriministeeriumi kui ka kohalike omavalitsuste ühine eesmärk on tugevdada rahvaraamatukogude võrgustikku. Haldusreformi tulemusel on Eesti omavalitsused suuremad ja võimekamad. Mitmed raamatukogud on juba praegu kogukondlikud keskused, kus raamatute laenutamise kõrval saab osaleda ühistel üritustel, kasutada ligipääsu riigi teenustele ja andmebaasidele ning saada nõu infoküllases maailmas orienteerumisel.

Mis aitaks olla veelgi efektiivsem ja edukam, et 21. sajandi võimalusi sisaldav ja kogukonna elu edendav raamatukoguvõrk areneks ühiselt ja mõtestatult? Küsisin märtsis omavalitsustelt arvamust, et suunata rahvaraamatukogude arengupoliitikat. Saabunud arvamustest kerkis jõuliselt esile vajadus saada riigilt suuremat tuge infotehnoloogilisteks arendusteks ja investeerida füüsilise keskkonna parendamisse. Samaväärselt oluliseks peetakse raamatukoguhoidjate järjepidevat koolitamist ning nende konkurentsivõimelist töötasu. Veel peetakse tähtsaks raamatukogude mitmekülgsemate kogude arendamist ja nii piirkondlikku kui üleriigilist koostööd eri ministeeriumide ning asutustega. Ettepanekutes toodi välja nii piirkondlikke kui kohalike omavalitsuste piire ületavaid üleriigilisi raamatukoguteenuse arenguvajadusi.

Tänan südamest kõiki omavalitsusi, kes on oma arvamuse kultuuriministeeriumile edastanud.  See on kahtlemata tänuväärne panus, mille toel töötame välja ettepanekud rahvaraamatukogude rolli laiendamiseks ja arendamiseks. Julgustan kõiki omavalitsusi edastama oma raamatukogude arenguvajadusi, sest iga omavalitsuse arvamus on oluline. Ühiskonna vajadused muutuvad ja on hulk eesmärke, mida saab ellu viia ühitades kohalikke ja riiklikke vajadusi. See on kahtlemata tulevaste aastate suurim võimalus, et saaksime üheskoos panustada Eesti arengusse ja kuvandisse.

Igast muutusest ühiskonnas tuleb leida võimalused ja need enda kasuks pöörata. Kõigiks ootamatusteks ei ole inimkond kunagi valmis olnud. Samas võivad murrangulised ajad anda vastused, mida tegelikult ja kohe muuta tuleb. Nüüd on see aeg käes. Eks anna aruteludeks võimalusi ka tuleva aasta teema-aasta, mis on Eesti Rahvusraamatukogu juhtimisel pühendatud just kõigile raamatukogudele ja seal pakutavate teenuste kasutajatele. Raamatukogud on meie kultuurielu üks olulisi sambaid. Siit saavad jõudu ja leiavad võimalused ka paljud muud sektorid ning eluvaldkonnad, panustades üldisesse heaolusse.

Anneli Ott

kultuuriminister