Muuseumirotid 2016 juba käeulatuses

28.12.2016 | 08:00

Uudis
    • Jaga

Igal aastal valivad muuseuminõukogu ja Eesti Muuseumiühing välja parimad projektid, sündmused ja teod, mis muuseumimaastikul aset on leidnud. Selle aasta võitjad ehk Muuseumi aastaauhindade laureaadid kuulutakse pidulikult välja uue aasta alguses, 27. jaanuaril Eesti Rahva Muuseumis (kus siis veel!). Muuseumirottide nominente tutvustab Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik Mirjam Rääbis.

Muuseumide aastaauhinnad on eelkõige tänuüritus ning kummardus Eesti muuseumidele, kuid see on ka oluliseks sisendiks valdkonna poliitika kujundamisel. Nüüd, aasta lõpus, kui taotlused on esitatud ja nominendid välja valitud, on sobiv hetk vaadata lõppevale aastale tagasi, korraks hinge tagasi tõmmata ja kõlava häälega välja öelda, et meil on kuhjaga põhjust muuseumide üle uhkust tunda - muuseumidega on meil kõik hästi.

Enam kui 10 aasta pikkune muuseumiauhindade traditsioon on muuseumimaastikul kindlalt kanda kinnitanud - muuseumide jaoks on see aasta üks oodatumaid sündmusi ning avalikkuse jaoks võimalus saada valdkonna tegevustest ja aasta sündmustest läbilõige. Ega me ju muidu igapäevaselt ei mõtle, et peale näituste on muuseumides veel terve rida olulisi tegevusi, mis nii selgelt külastajale välja ei paista. Näiteks valitakse parima näituse kõrval välja veel aasta koguhoidja, turundaja, konservaator, teadusüritus, muuseumihariduse edendaja, arendusprojekt, muinsuskaitsja ja parim trükis. See kõik tegelikult kokku ongi muuseum – nende tegevuste sümbioos, koosmäng, eesmärgiga hoida elus kultuuripärand ning samuti anda pärandile võimalus hoida ühiskonda elujõulisena.

Tugevad nominendid

Selle aasta nominente vaadates võib julgesti öelda, et taaskord on latt seatud väga kõrgele. Muuseumiroti ehk parima näituse valimine tõotab tulla keeruline - on ju sellel aastal avatud mitu väga tugevat püsinäitust – nominentide sekka jõudsid Eesti Rahva Muuseum „Uurali kajaga“, SA Eesti Kunstimuuseum näitusega „„Konfliktid ja kohandumised. Nõukogude aja Eesti kunst (1940– 1991)“ ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum näitusega „Maa, Elu. Lugu“.  Võitja selgub tugevas konkurentsis komisjoni valikuna, aga õnneks on kõigil meil võimalus isiklik lemmikute pingerida näitusi külastades ise paika panna. 

Külastaja seisukohalt on aga keerulisem ajutiste näitustega, sest mõnda näitust enam kahjuks võimalust vaadata ei ole. Jääb üle ainult loota, et lugejal õnnestus näha suurepärast „Poeesia ja spliin. Viktoriaanlik naisekuju ja mood Aleksandr Vassiljevi kogu näitel“ näitust. Veel on aga aega külastada Tervishoiu Muuseumi näitust „Loomulik surm“ ja Tartu Ülikooli muuseumis üleval olevat „Maailma mõõtmist". Mõlemad näitused on oma mitmetahulise sisu, tehnilise teostuse ning sihtgruppe arvestavate kihtide poolest tõepoolest äärmiselt professionaalsed ning uut väärtust loovad. Soovitan kindlasti neid näitusi mitte maha magada.

Siit edasi läheb üha paremaks

Üks asi, mis nominentide nimekirja vaadates selgelt välja joonistub, on Tallinna ja Tartu selge ülekaal. Eelnevatel aastatel on piirkondlik kaetus ehk parem olnud, kuid see võiks kindlasti veelgi tugevam olla. Siin on kaks olulist sõnumit muuseumidele. Esiteks on võit juba nominentide hulka sattumine, see on suurepärane reklaam muuseumidele ning avalikkuse jaoks annab parema pildi meie muuseumimaastikust. Teiseks tuleb väärtustada ka oma pealtnäha igapäevased tegevusi – mõne keerulise objekti konserveerimine, kogude analüüsimine ja korrastamine, dokumenteerimine läbi digitehnoloogiate jne. See on professionaalne töö, mida ei oska keegi teine peale spetsialistide mäluasutustes. See väärib igati tunnustamist ja avalikkuse ette toomist.

Kindlasti saame väga suurt uhkust tunda meie näituste taseme üle, see on vaieldamatult maailma tase. Näitused arvestavad selgelt aina rohkem külastajate vajadusi, suurepärast tööd tehakse haridus- ja publikuprogrammidega ning kujundus ja tehniline teostus toetab igati sõnumi edasiandmist. Muuseumirotile kandideerinud näitustega on lähemalt võimalik tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehelt.

Kui nüüd midagi soovida, siis  järgmistel aastatel võiks projektide hulgas olla veelgi rohkem kogukonna kaasamise või lausa kogukonna eestvedamisel toimunud ettevõtmisi. Meie muuseumid on väga tublid pärandi tõlgendamisel ning selle vahendamisel. Samas võiks olla rohkem kuulda kogukondade häält ja näha nende nägu.

Ootame järgmisel aastal rohkem taotlusi muuseumi telgitaguste tegevuste väljatoomiseks ning kõrge kvaliteedi hoidmise osas ei peaks kindlasti stressi tundma. Tuleb lihtsalt jätkata senisel suurepärase töö kursil.

Ootame põnevusega Muuseumirottide laureaatide selgumist ja soovime omalt poolt palju edu kõikidele nominentidele!

Mirjam Rääbis

Kultuuriministeeriumi muuseuminõunik