Mitmekesisus riigisektoris aitab kujundada kõigi inimeste vajadusi arvestavat poliitikat

30.11.2021 | 09:55

Mida mitmekesisema töötajaskonnaga on avalik sektor, seda laiapindsemat, ühiskonna kõiki vajadusi arvestavat poliitikat saame kujundada. Selleks, et meelitada avalikku sektorisse rohkem eesti keelest erineva emakeelega spetsialiste, kutsub riik tudengeid praktikale, kirjutab kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Piret Hartman.
    • Jaga

Eesti demograafilised muutused, nagu seda on vananev rahvastik, vähenev iive ja ränne mõjutavad tööturgu. Rahvastikuprognooside järgi väheneb Eesti tööealine elanikkond järgmiste kümnendite jooksul märgatavalt. Lähiaastate majanduskasv hakkab sõltuma innovatsioonist ja tootlikkuse suurendamisest, millele aitab kaasa mitmekesine ja kvalifitseeritud töötajaskond. Seetõttu on tööandja peamine ülesanne väärtustada ja arendada igat töötajat, sõltumata tema soost, vanusest, religioonist, seksuaalsättumusest või etnilisest päritolust.

Värbamine avalikus sektoris lähtub kandidaatide pädevusest ja kogemusest. Avalikus sektoris aitab teisest rahvusest teenistujate suurem osakaal kujundada poliitikat, mis loob ühiskonna muutuvate vajaduste ja võimalustega kohanduva võimeka valitsussektori töötajaskonna.

Rahvusvahelised iduettevõtted on edukamad ja konkurentsivõimelisemad tänu mitmekesisusele

Alates 2015. aastast kasvab Eesti rahvaarv peamiselt uussisserändajate ja tagasipöördujate arvelt ning aina rohkem sisserändajaid soovib jääda Eestisse püsivalt. Euroopa Liidu ja kolmandate riikide kodanikud tulevad Eestisse peamiselt töö tõttu. Viimastel aastatel on oluliselt tõusnud ettevõtluseks elamisloa taotlejate arv ja Eesti iduettevõtetes töötavate välismaalaste osakaal.

Rahvusvahelised iduettevõtted, mis näevad mitmekesisust võimalusena, on edukamad ja konkurentsivõimelisemad. Tihtipeale meelitavad need ettevõtted ligi suuremat hulka välistalente, kes hindavad avatud töökeskkonda. Nendes organisatsioonides on suuremad võimalused uudsete, efektiivsemate ja paljudele sihtgruppidele sobivate lahenduste väljatöötamiseks.

Avalik sektor võikski erasektori eeskujul mõtestada mitmekesisust kui võimalust, tänu millele organisatsioon suudab edukamalt toimida. Tööandja inimkapitali väärtus tõuseb kui töökeskkond on erinevuste suhtes soosiv ja koos töötavad erineva tausta, juhtimisoskuste, vaatenurkade ja teadmistega inimesed.

Rahandusministeeriumi koostatud „Riigi kui tööandja personalipoliitika valge raamat“ rõhutab võrdse kohtlemise kasutegurit riigisektori töötajaskonna mitmekesistamisel. Dokumendis räägitakse tööandja kuvandist, tõhusamast informeerimisest vähem esindatud sihtgruppidest ja huvi tekitamisest avaliku sektori töö vastu.

Mitmed algatused järgivad rahandusministeeriumi valge raamatu soovitusi ning propageerivad töötajaskonna mitmekesisuse eeliseid. Nende seast kõige tuntum on Eesti Inimõiguste Keskuse juhitud mitmekesisuse kokkulepe, millega liitunud organisatsioonid väärtustavad mitmekesisust nii oma töötajate, klientide kui ka koostööpartnerite seas.

Mitmekesisuse kokkulepe sai Eestis alguse 2012. aastal ja sarnased võrgustikud toimivad 26 Euroopa riigis. Tänaseks on selle algatusega liitunud juba üle 130 ettevõtte, muuhulgas 20 avaliku sektori organisatsiooni.

Eesti keelest erineva emakeelega tudengid on oodatud praktikale riigisektorisse

Selleks, et soodustada mitmekesisust avalikus sektoris, käivitas Integratsiooni Sihtasutus koostöös kultuuriministeeriumi ja rahandusministeeriumiga novembris praktikaprogrammi, mis pakub avaliku sektori asutustes praktikakohti eesti keelest erineva emakeelega tudengitele. Praktikaprogramm toimub juba teist korda ja läbi selle tutvustame noortele töövõimalusi riigiasutustes ja julgustame neid tulevikus kandideerima avaliku sektori ametikohtadele.

Algatusega soovime tõsta teisest rahvusest inimeste motivatsiooni kandideerida avalikku sektorisse ning tutvustada mitmekesisuse eeliseid tööandjate seas.

Viimase integratsiooni monitooringu järgi näevad venekeelsed Eesti elanikud eestlastel eelist juhtiva töö saamisel riigi- või omavalitsusasutuses. Üle poole eesti keelt vabalt valdavatest teisest rahvusest elanikest leiab, et eestlaste võimalused on tugevamad.

Muust rahvusest riigiteenistujate lood võiksid innustada neid, kes ei usu oma võimetesse ega kandideeri seetõttu riigisektorisse. Nende julgustamine, nagu ka avaliku arvamuse kujundamine, peab olema pidev eesmärgistatud tegevus. See nõuab laiemat koalitsiooni riigi- ja erasektori, kohalike omavalitsuste, poliitikute, meedia ning haridusasutustega.

Mitmekesisust väärtustav personalipoliitika kaasab eri sihtrühmi otsuste tegemisse ning tõstab organisatsiooni võimet pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, millest võidab nii avalik sektor kui ka ühiskond tervikuna. Teisalt etendab avalik sektor ühiskonnas nii suunanäitaja, väärtuste kujundaja kui ka koostööpartneri rolli. Teisest rahvusest teenistujate suurem osakaal avalikus sektoris suurendab usaldust riigiasutuste vastu, muutes meie ühiskonda sidusamaks.

Piret Hartman

kultuurilise mitmekesisuse asekantsler