Loomemajandus nügib tagant teisi majandusharusid

23.12.2020 | 12:40

Rahandusministeerium tellis 2020. aasta algul kahasse teiste ministeeriumide ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) uuringu, et hinnata Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasrahastatavate ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkust. Muuhulgas uuriti, kuidas on Eestis eurotoetustest arendatud loomemajandussektorit. Kokkuvõtvalt võib öelda, et loomemajanduse edendamiseks ette nähtud raha on kasutatud tulemuslikult. Lähemalt kirjutab Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Brita Tuuling.
    • Jaga

Rahandusministeerium tellis 2020. aasta algul kahasse teiste ministeeriumide ja Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) uuringu, et hinnata Euroopa Liidu struktuurifondidest kaasrahastatavate ettevõtlus- ja innovatsioonitoetuste tulemuslikkust. Muuhulgas uuriti, kuidas on Eestis eurotoetustest arendatud loomemajandussektorit. Kokkuvõtvalt võib öelda, et loomemajanduse edendamiseks ette nähtud raha on kasutatud tulemuslikult. Lähemalt kirjutab Kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Brita Tuuling.

Uuringu tulemuste põhjal saab teha plaane järgmiseks struktuurivahendite programmiperioodiks, aastateks 2021 kuni 2027. Hinnati ettevõtlustoetuste asjakohasust, tõhusust, tulemuslikkust, vastastik- ja koosmõju ning jätkusuutlikkust. Samuti selgitati välja, kuidas on struktuurivahenditest rahastatud ettevõtlustoetused mõjutanud Eestis tootlikkust, eksporti, tööhõivet, haridus- ja teadusasutuste ning ettevõtete koostööd ning piirkondlikku majandusarengut.

Mis hästi, mis halvasti?

„Loomemajanduse arendamise meetme rakendamine on valdavalt toimunud edukalt. Tõsi, enamasti on toetusest nii rahalist kui mitterahalist abi saanud Harju- ja Tartumaal tegutsevad loomeettevõtted, kuid nendes piirkondades on ka tegutsejate hulk suurem. Erinevates riikides läbi viidud uuringud on näidanud, et struktuuritoetuste rakendamine on suurendanud riikide sees regionaalseid erinevusi, mida oleks vaja aga muuta. See tähendab, et riikide majandusarengu ühtlustamise huvides on ettevõtlus-ja innovatsioonitoetustest enamasti tuge saanud just suuremate linnade ettevõtted. Pingutame selle nimel, et toetustest saaks edaspidi kasu ka nn ääremaad,“ ütles Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok. „Lisaks tuli uuringust välja tõsiasi, et tulemusi ja muutust ei saa saavutada ainult rahalise toetuse andmisega. Seda saab võimendada info, oskusteabe, võrgustike ja muu pakkumise koosmõjul. See on praktika, mida tahame ka edaspidi jätkata,“ tõi Pallok välja.

Uuringust ilmnes, et toetuste abil on välja arendatud mitmekesine ja toimiv, nii alustavaid kui ka tegutsevaid loomeettevõtteid toetav tugivõrgustik, kasvanud on loomeettevõtete hulk ja nende kompetentsid, muuhulgas ka rahvusvahelises konkurentsis toimetulekuks. „Hea on tõdeda, et eksporditoetused ning tugivõrgustike ja EAS-i algatused on kasvatanud loomeettevõtete ekspordivõimekust,“ lisas ta.

Ekspordikäive suurenes igal teisel küsitlusele vastanud ettevõttel. Peaaegu kõigil vastanutel (91%) tõusis tänu toetusele ettevõtte konkurentsivõime ning kaugelt enam kui poolte arvates kasvatas see käivet (77%). Kasumi suurenemist nägi 57% ja lisandväärtuse kasvu 60%. Küsitluses osalenud ettevõtetest 68% kasutas toetust ekspordiga alustamiseks ning 85% uutele sihtturgudele eksportimiseks. Kokku nimetati 40 riiki, kuhu toetuse abil eksportimist alustati, neist levinumad olid Saksamaa, Soome, USA ja Prantsusmaa. Eesti disainitooted on laiendanud oma haaret ülemaailmselt tuntud galeriide asukohtadesse, näiteks New Yorki, Londonisse või Berliini.

Uuringust tuli välja, et koostöö on toimunud peamiselt loomeettevõtete vahel, aga ka sektori üleselt teiste majandusharudega. Iseäranis on tekitanud sünergiat teiste valdkondadega ärikiirendid ja valdkondlikud arenduskeskused näiteks disainis, arhitektuuris või audiovisuaalvaldkonnas. Siin on oskuslikult ühendatud loovus, tehnoloogia ja tööstus. „Inkubatsioonis või kiirendis osalemine on loomeettevõtetele olnud justkui hüppelauaks. See on aidanud kiiremini ja valutumalt läbida kasvufaase, et arendada välja oma toode või teenus ja pannud nad lõppkokkuvõttes äriliselt toimima. Nii võiks see olla ka tulevikus,“ märkis loomemajandusnõunik.

Sektorite vaheliste koostööprojektide algatamisel on olnud kandev roll EAS-il. Aastatel 2014 kuni 2018 on koostöös valdkondlike arenduskeskustega viidud ellu mitmeid suuri ettevõtmisi, olgu nimetatud Disainibuldooser või PuitAit.

Kus on vajakajäämisi?

Uuring tõi välja, et väikesemad koostööprojektid loome- ja teiste sektorite ettevõtete vahel ei käivitunud nii ootuspäraselt, kui oleks võinud loota.

„Meedet kujundades uskusime, et innovatsiooniosakute kasutamise järgselt on teiste sektorite ettevõtetel initsiatiiv teha põhjalikumat arengukoostööd loomesektori ettevõtetega. Lootsime, et loomeettevõtetel on omakorda valmisolek olla strateegiliseks partneriks võrdsetel alustel. Paraku see nii veel ei ole,“ nentis Pallok.

Seetõttu lõpetati meetme tegevus 2018. aastal ja kasutamata jäänud raha suunati ümber mujale ning loomemajanduse taristusse ja tehnoloogiasse tehtud investeeringute mõju oli veel vara hinnata. Enamikul juhtudel valmivad suuremad investeeringuobjektid selle aasta lõpuks või järgmise aasta jooksul. Näiteks on põhjust jälgida visuaalse multimeedia keskuse Objekt käekäiku Narvas, väga põnev algatus on ka kunstikompleksi Naked Island avamine Paljassaares. Selliste keskkondade loomisel on oluline, et neid kasutaks võimalikult paljud loomeettevõtjad, kellele need oleksid loomulikud ja vajalikud ning et nende tegevusmudelid oleksid jätkusuutlikud.

Kuidas edasi?

Praegu käib Euroopa Liidu uue eelarveperioodi kavandamine ning kultuurivaldkonna arengukava koostamine. Mõlemas on koht ka loomemajandusele. Rahvusvaheline tegutsemine on praegu teatud määral pärsitud ning seega tuleb olla eriti leidlik, et avastada uusi sihtgruppe ja turge. Sellega kaasneb omakorda vajadus nüüdisajastada seniseid äri- ja tegevusmudeleid. Samuti on tulevikuedus kriitilise tähtsusega sektori parem koostöö teiste valdkondadega.

Pikemalt saab uuringutulemustest lugeda siit. Loomemajandusest ja selle meetmest saab infot Kultuuriministeeriumi kodulehelt ja juba toetatud projektidest saab ülevaate EASi kodulehelt.