Kultuuriminister Laine Jänese kõne oikumeenilisel teenistusel Turu Toomkirikus, 16.12.2010

16.12.2010 | 00:00

Uudis
    • Jaga

Head sõbrad!
Rahulikku jõuluaega!

Toon teile jõulurahu ja südamlikke tervitusi teistpoolt Soome lahte, kus sarnaselt nagu Turuski kuulutatakse igal aastal Tallinna Raekojast kuninganna Kristiina sõnadega välja jõulurahu. Rahu, mille sõnumit mõistab enam kui 1 miljard kristlast üle maailma väga isiklikult. Euroopa kultuuri alus ja lähtekoht on kristlus. Jumala Poja sünd siia maailma, mida neil päevil tähistame.

Jõuluaeg on tee uue ja parema alguse juurde – lootuse, tuleviku ja ka kultuuri sümbol. Inimesed ja kultuurid on erinevad, kuid ometi ühendab meid midagi, mis on erinevustest suurem, võimsam ja pühalikum – jõulud. Loodan, et jõulurahu valitseb meie südametes ja meeltes, ligimesearmastuses ja poliitilises kultuuriski, meie vastutuses riikide ja rahvaste tuleviku ees.

Soome ja Eesti, kahe keelesugulase omavaheliste sidemete võrdkujuks on juba ammusest ajast kujunenud Soome sild. Selle mõiste võttis kasutusele lauluisa Fr. R. Kreutzwald eesti rahvuseeposes „Kalevipoeg“, kus suure tamme laudadest ehitati sild üle Soome lahe. Iga silda tuleb hoida turvalise ja kindlana, et sillal liikujad jõuaksid soovitud eesmärkideni.

Soome silla kandevõime on olnud päris hea ka rasketel aegadel. Eesti keelemees Johannes Aavik tõi 100 aastat tagasi eesti keelde mitmeid soome sõnu – nagu kogema ja üllatama. Ma usun, et üheskoos tahame kogeda uut ja üllatada naabreid – kogu Euroopas. Johannes Aaviku keeleuuendus on siiani erakordne kogu maailmas. Ta lähendas meid omavahel. Meil on vaja ehitada sildu ka lähinaabritest kaugemale. Belgiasse ja Kreekasse, Itaaliasse ja Prantsusmaale, Saksamaale ja Portugali.

Aga nagu Tallinna linn ei saa kunagi valmis, nii jätkub ka sillaehitus kahe riigi vahel tõenäoliselt aegade lõpuni. 73 aastat tagasi sõlmiti Eesti ja Soome vahel meie riikide esimene rahvusvaheline lepe – Vaimse koostöö konventsioon, mis on Eesti vanim rahvusvaheline kultuurilepe. Eesti iseseisvuse taastamise järel jõustati lepe taas ühegi paranduseta. Euroopa Liidu liikmelisus on veelgi tugevdanud meie ühtekuuluvust.

Tallinn ja Turu kannavad peagi Euroopa kultuuripealinna tiitlit. Tallinna kultuuripealinna aasta keskseks teemaks on mereäärsed lood. Lugude vestmise traditsioon on loomulik osa meie pärimuskultuurist, andes edasi esivanemate hingetarkust ja rahva väärikust. Meie elu teljeks on aastatuhandeid olnud Läänemeri – siinsed mereteed ja mere ääres elavad rahvad. Soomet ja Eestit ühendavad sarnane keel ja juured, osati sarnaselt kulgenud ajalugu. Nüüd on meil suurepärane võimalus olla veelgi enam maailmale avatud, rääkida kahest Läänemereäärsest naabermaast kõlavamal häälel.

Mööduva aasta tähtsündmuseks meile oli kindlasti Eesti Maja avamine Helsingis, Suvilahtis. Sellega seonduvalt tahan tuua teieni omapoolse idee ja ettepaneku. Eestis on Soome Instituut esindatud Tallinnas ja Tartus. Tartu ja Turu on sõpruslinnad. Miks ei võiks asuda ka Eestis Soome Maja asupaigaga Tartus. Tartul on väärikas koht Eesti-Soome suhete ajaloos ja ka tänases päevas – Tartu Ülikooli ja Soome ülikoolide teaduskontaktid, soome üliõpilased, sõpruslinnad ja palju muud.

Eestis on järgmise aasta kandvaimaks kultuurisündmuseks XI noorte laulu- ja tantsupidu, mille tunnuslauseks ”Maa ja ilm”. Need tegemised ja lood, mis kultuuripealinna aastal kõlavad, muudavad ühtseks nii maa kui ilma, mida ühendab Läänemeri.

Usun, et kultuuripealinna tiitel aitab maailmale tutvustada meie  - nii Soome kui Eesti ajalugu, inimesi ning materiaalset ja vaimset kultuuri. Saabuv aasta loob meile uusi võimalusi ühistele huvidele ja väärtustele rajaneva koostöö süvendamiseks.

Eestit ja Soomet seob lisaks paljudele muudele asjadele ka soov saavutada, midagi maailmas korda saata. Soomlastel on Nokia, aga ka meil on midagi ette näidata - eesti noorte IT-asjatundjate loodud Skype abil peab omavahel sidet kogu maailm.
Ja tunneme uhkust, et rahvusvaheliste kirjandusauhindadega pärjatud kirjanik Sofi Oksanen on eesti päritolu ning tema teos ”Puhastus” kõneleb Eestist ja Eesti lähiajaloost.

Kõige enam vajame aga usku, lootust ja armastust, neid kolme, nagu seisab pühakirjas. Aga suurim neist on armastus. See on tugevaim jõud, mis ühendab naabreid, kuid ühendab ka Euroopat ja maailma. Ilma armastuseta ei ole ka kultuuri. Usun, et me suudame teiega, head hõimuvennad, Euroopale näidata, milline jõud on koostöös, koosolemises ja koos arenemises. 

Me oleme eurooplased, aga eelkõige oleme me soomlased, rootslased, iirlased, lätlased, eestlased. See teeb meist maailma kõige mõjuvõimsama kultuurikeskkonna – me oleme suutnud oma erisused liita. Nagu Jumala Poegki. Tema eeskuju on väärikaim.

Rahu teile!

Ja õnnelikku uut aastat!

Kultuuriministeerium

-