Kultuuriministeerium esitas valitsusele lõimumiskava 2008-2013 lõpparuande

18.12.2014 | 14:58

Valitsus võttis teadmiseks lõimumiskava eelmise perioodi lõpparuande, mis annab ülevaate arengukava strateegiliste ja valdkondlike eesmärkide täitmisest ja kasutatud rahast aastatel 2008–2013.
    • Jaga

Valitsus võttis teadmiseks lõimumiskava eelmise perioodi lõpparuande, mis annab ülevaate arengukava strateegiliste ja valdkondlike eesmärkide täitmisest ja kasutatud rahast aastatel 2008–2013.
 

„Eelmine lõimumiskava lähtus põhimõttest, et eduka lõimumise tulemusena saab igaüks ennast teostada ning tunneb end turvaliselt, osaledes ühiskonna majandus-, sotsiaal-, poliitilises ja kultuurielus. Lisaks toetas arengukava põhimõtet, et Eestis on loodud võimalused kõneleda teisi keeli ja arendada rahvuskulutuure,“ ütles Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa. „Arvestades asjaolu, et lõimumiskava eesmärgid püstitati planeerimisfaasis majanduskasvu perioodil, jättes riskina arvestamata majandusliku kriisi mõju ühiskonnale, võib tulemusi pidada pigem heaks,“ märkis Reimaa.
 Lõimumiskava eesmärgid, mis olid seotud haridusliku ja kultuurilise ning õigusliku ja poliitilise lõimumisega, on suures osas saavutatud. Osaliselt on täidetud sotsiaalse ja majandusliku valdkonna eesmärk.   
 Perioodil 2008-2013 toetati jõudsalt Eesti rahvusvähemuste kultuuritegevusi, kusjuures tähelepanu pöörati eri rahvuste esindajate kaasamisele eesti kultuuriellu ja Eesti kultuuriruumi tutvustamisele. Sel ajal alustas tööd ka rahvusvähemuste kultuurisündmusi kajastav portaal Etnoweb ja rahvusvähemuste kultuurinõukoda. 
 Haridusvaldkonnas viidi ellu enamik arengukavas ette nähtud tegevused kõikides haridusastmetes. Toimus mitmesuguseid haridus- ja noorsootööalaseid programme, edasi arendati keelekümblusprogrammi ja lõimutud aineõpet koolides. Üheks kõige olulisemaks haridust puudutavaks teemaks oli 2011.aasta septembris lõppenud vene õppekeelega koolide gümnaasiumiastme üleminek osalisele eestikeelsele õppele. Tööturul konkurentsivõime tõstmiseks arendati õppevara ja e-keelekursusi, korraldati tasuta keeleõpet täiskasvanutele, toetati tööjõuvahetusprogramme, hüvitati keeleõppekulusid, õpetati erialakeelt. Lisaks toetati uussisserändajate eesti keele õpet ja kohanemisprogrammide loomist. Hinnanguline eesti keele oskus muukeelse elanikkonna seas kasvas.  Lõimumiskava 2008.aastal  planeeritud finantsvahendid olid kuue aasta peale kokku 64,5 miljonit eurot, kuid tegevuste elluviimiseks kasutati sellest pea 20 miljonit vähem – 45,2 miljonit eurot. Kõige suurema osakaaluga oli haridusliku ja kultuurilise valdkonna finantsvahendid 41%, järgnes sotsiaalne ja majanduslik valdkond 26% ning arengukava juhtimis- ja seiretegevused, programmide halduskulud 20%. Õigusliku ja poliitilise valdkonna rahastus moodustas 13% lõimumiskava eelarvest.  Lõimumiskava rahastati riigieelarvelistest vahenditest, Euroopa Liidu välisvahenditest, peamiselt Euroopa Sotsiaalfondist ja Euroopa Kolmandate Riikide Integreerimise Fondist. Välisvahendid moodustasid kogu eelarvest 31,4%. Lõimumiskava rakendamise eest vastutas alates 2008. aastast Rahvastikuministri büroo ja alates 2009. aasta juulist Kultuuriministeerium.  Lõimumiskava rakendusplaani tegevustest viis 96% ulatuses ellu Migratsiooni ja Integratsiooni SA Meie Inimesed, samuti Eesti Töötukassa, SA Innove Keelekümbluskeskus, Kultuuriministeerium, Haridus-ja Teadusministeerium ning Eesti Rahvusringhääling.  Lõimumiskava lõpparuandega saab tutvuda SIIN.  

Brita Merisalu

peaspetsialist