Hea kultuurirahvas,
olete mööduva aasta kultuuriellu jätnud oma näo, läbi loomingu loonud kordumatuid ja eredaid hetki, toonud inimeste südametesse rõõmu, mõtteid, elamusi. Tänan Teid kõiki pühendumuse ja leidlikkuse eest ning soovin kõigile head uut ja köitvat lugemisaastat!
Austusega,
Laine Jänes
Valik sündmustest ja ettevõtmistest, mis jäävad meenutama 2009. kultuuriaastat, paljud neist said teoks ministeeriumi toel.
KUNST
* Eesti kunst maailmas, maailma kunst Eestis. Eesti kunsti välisnäitused, näiteks sotsrealistliku kunsti näitus "Punaste lippude all" Turu ja Malmö Kunstimuuseumides, Eesti kunsti sotsiaalse sisuga ülevaatenäitus Moskva Moodsa Kunsti Muuseumi Zurab Tsereteli Galeriis. Väliskunsti Eestisse jõudmine - tugevaimad märgid jätsid Kumu „Normandia maalijad“ ning rahvusvaheline konverents „Kadrioru lossi arhitekt Niccolo Michetti. Rooma barokk“. Toimus näitus ja konverents "Bernt Notke – uuenduste ja traditsioonide vahel" Niguliste muuseumis, millega tähistati 500 aasta möödumist keskaegse Põhja-Euroopa ühe kuulsaima kunstniku surmast. Kaasaegse kunsti ja disainimõtte arengust andis särava ülevaate rahvusvaheline Tallinna V Rakenduskunsti triennaal „Know How“.
* Eesti esindatus rahvuspaviljoniga Veneetsia kunstibiennaalil – Kristina Normani „Järelsõda“.
* Eesti kunstnike aktiivne esinemine välisnäitustel ning osaks saanud tunnustused - Balti Assamblee 2009. aasta kunstipreemia Marko Mäetammele ning “Ars Fennica” kunstipreemia Mark Raidperele.
* Eesti Kunstimuuseum 90, Kunstiakadeemia 95 ja Muusikaakadeemia 90 – sümbolid kunstide ja kultuuri tähtsusest rahvusliku identiteedi säilitamisel.
* Niinimetatud protsendiseadus, mille järele pole vajadus mitte vaid kunstnike ringkonnas, vaid kogu meid ümbritseva keskkonna nimel soovime 2010. aastal jätkata tööd ning töötada see lõplikult välja.
ARHITEKTUUR
* 27. aprillil toimus KUMU-s mitme ministri ning Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase osavõtul rahvusvaheline konverents „Riik kui kodu“, mille korraldas Eesti Arhitektide Liit koostöös Kultuuriministeeriumiga, Eesti Kunstiakadeemia ning Eesti Arhitektuurikeskusega.
* 2009. aastal käivitus aktiivselt Eesti Arhitektuurikeskuse (EAK) töö. Märkimisväärsemad tegevused olid välkloengusarja korraldamine ning erinevates Eesti linnades toimunud linnafoorumite läbi viimine.
* 2009. aastal toimus ka mitmeid arhitektuurinäitusi, millest märkimisväärseimad Arhitektuurimuuseumi poolt korraldatud „EESTI AJA ARHITEKTUUR. EUGEN HABERMANN 125, HERBERT JOHANSON 125“ ning „Megacity Network. Korea kaasaegne arhitektuur“, samuti ülevaatenäitused Eestis toimunud arhitektuurivõistlustest.
MUUSIKA
* Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri (ERSO) ringreis USA-s märtsis, New Yorgist Florida ja Californiani.
* Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia sai 90, Georg Otsa nimeline Tallinna Muusikakool ning Heino Elleri nimeline Tartu Muusikakool tähistasid samuti 90. juubelit.
* Erkki-Sven Tüür kogus rohkelt tunnustust oma 7. sümfoonia esiettekannetega nii maailmas kui Eestis, pälvis Aasta Kodaniku tiitli, tegi kõlava lõppakordiga etteaste 30-aastaseks saanud ansambliga „In Spe“.
* Õnnestunud festivalid: Eesti Muusika Päevad 2009, NYYD, Orient, Jazzkaar, koorifestival „Tallinn 2009“, Birgitta, Tallinna XXIII orelifestival, Barokkfestival, Suure-Jaani festival, XV Kuressaare kammermuusika päevad, Nargen Festival, Viljandi folk, ECMi festival „Täiuslik vaikus“, Saaremaa Ooperipäevad, Pärnu David Oistrahhi Festival.
* Tallinn Music Week toimus esmakordselt, tõi Eestisse uue nn showcase-formaadi, tekitas värskeid mõtted Eesti muusika ekspordi teemal.
* Eesti Filharmoonia Kammerkoori aktiivne aasta: turneed ja kontserdid Hong-Kongis ja Koreas, Itaalias ja Austrias, Saksamaal, Prantsusmaal, Hollandis, Šveitsis ja Soomes. Eesti heliloojate koorilooming kõlas EFK ettekandes üheksas välisriigis.
* Esietendused Rahvusooperis: G. Verdi ooper „Maskiball”, W. A. Mozarti ooper „Cosi fan tutte“, ballett „Kolm musketäri“.
* ERSO eelleping Neeme Järviga.
* Ernesaksa maja valmimine Tallinnas Oru tn 10 ja Eesti Rahvusmeeskoori 65. aastapäev.
* Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia valmistas ette projekti „Estonian Sound Recording 1939“ publitseerimise, 300-leheküljelist raamatut koos 12 CD-ga esitletakse EMTA-s jaanuaris 2010.
TEATER
* Juubeliaastasse sammuv Vanemuine on oma tegevust laiendanud Tallinnasse
* Eesti algupärane dramaturgia Heidelbergi Draamaturul (Heidelberger Stückemarkt), olulisel kaasaegse dramaturgia festivalil saksakeelses teatriruumis.
* Uute vabatruppide esile kerkimine, mis väärib märkimist - Viljandi kultuuriakadeemia lõpetajate baasil loodud Cabaret Rhizome, Polygonteatri hoogsad sammud edasi, Telliskivi loomelinnakus debüteerinud Oma Lava; Tartu Uus Teater hoogsalt tegus.
* Toimus teatrifestival DRAAMA 2009
* Kaks tantsufestivali – Augusti TantsuFestival 2009 ja XVI Noore Tantsu Festival
* Märkimisväärseid lavastusi - Teater Ugala lavastaja Taago Tubina «Kogujad», Viljandi lennukitehases; Elmo Nüganeni lavastuses «Meie, kangelased» ning «Ma armastasin sakslast», Tallinna Linnateatris; Teater NO99 vastuoluline «Kuidas seletada pilte surnud jänesele», ning “Kes kardab Virginia Woolfi”; Rakvere Teatri korraldusel Hendrik Toompere lavastatud «Toatüdrukud» Rakvere pangamajas; Mart Kangro «Can’t Get No / Satisfaction» Kanuti gildi SAALis; Maike Londi ja Riina Maidre kontsertetendus «PostUganda» Von Krahlis; Eili Neuhausi «Mtsenski maakonna leedi Macbeth» Ontikal.
KIRJANDUS
* Toimus erakordselt kõrge tasemega kirjandusfestivali Prima Vista.
* Algatati Rongiluule projekt, mille raames kleebiti reisirongide akendele luuletekstid.
* Tõlgiti erakordselt palju eesti kirjandust võõrkeeltesse - 33 teost 13 keelde, näiteks ilmusid Tammsaare “Tõde ja õigus” kolm esimest osa prantsuse keeles.
* Ilmus Jaan Kaplinskilt populaarteaduslik raamat "Teispool sinist taevast", proosapoeemid kogumikus "Jää", romaan "Lahkujad", ülikoolis peetud loengute kogumik "Paralleele ja parallelisme", oli ka väga hea luuleaasta - Mehis Heinsaar "Sügaval elu hämaras", Jim Ollinovski "Aeroplaan esimesest pilgust", Triin Soomets "Varjatud ained" ja veel väga paljud teised. Ilmus ka Sirje Kiini "Marie Underi monograafia".
* 2009 aastal kutsuti Eesti peakülaliseks 2011. aasta Helsingi Raamatumessile.
* Autorihüvitise seaduse muutmisega saab rohkem eraldada raha eesti kirjanikele, koostajatele ning järel- või eessõna autoritele. Muudeti autoritele makstavate hüvitiste määrasid ja jaotamise korda nii, et suurenes raamatu originaalteksti autorile makstav tasu ja vähenes tõlkijale ning kaanekujundajale makstav tasu. Uue korra kohaselt läheb laenutamisehüvitise korral 60 protsenti riigi eraldatavatest summadest jagamisele eesti kirjanike vahel, 30 protsenti hakkavad saama tõlkijad ning 10 protsenti eraldatakse raamatu kujundajatele. Seni said kirjanikud üldise laenutusaktiivsuse järgi 39, tõlkijad 48, illustraatorid kaks ja kaanekujundajad 11 protsenti kogu laenutamise jaotusfondist.
FILMI- JA KINOVALDKOND
* Aasta jooksul linastus neli eesti mängufilmi : “Vasha” (Hanno Salonen), “Buratino“ (Rasmus Merivoo), „Pangarööv“ (Andrus Tuisk), „Püha Tõnu kiusamine“ (Veiko Õunpuu).
* Veiko Õunpuu film "Püha Tõnu kiusamine" valiti esimese Eesti filmina Ameerikas Utah´i osariigis korraldatava Sundance´i festivali võistlusprogrammi.
* Avati uus kinokompleks “Cinamon“, uue kino avamine tõi kaasa kauaoodatud kinopileti hinna languse. Sellega seoses on oodata kinokülastuste arvu kasvu.
* Taastati mängufilm „Hukkunud Alpinisti Hotell“.
Kauneid kunste puudutasid ka loovisikute ja loomeliitude seadusemuudatused, mis tagavad loovisikutele senisest soodsamad sotsiaalsed garantiid. Kui senine seadus võimaldas maksta loomeliidu liikmele loometoetust kuni pool aastat, siis pärast muudatust pikenes loometoetuse maksmine aastale. Tänu sellele täiendusele on vabakutselistel loovisikutel nüüd senisest paremad võimalused oma loometööga tegelemiseks ka juhul, kui loometegevusest laekuv sissetulek ajutiselt puudub.
MUUSEUMID
* Muuseumiaasta - toimus ligi 800 üritust ning tippsündmuseks oli esmakordselt üle-Eesti toimunud Muuseumiöö, mil ligi 100 muuseumi külastas üle 20 000 inimese.
* Eesti Rahva Muuseumi juubeliaasta - Eesti Rahva Muuseumi juubeliaasta oli niisama mitmekülgne kui on muuseum ise. Kõige suuremaks ülemaaliseks ettevõtmiseks kujunes ajalooliste kihelkonnapiiride märgistamine, koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning Maanteemetiga. Kokku sai Eesti põhi- ja tugimaanteedele paigaldatud 443 pruunipõhjalist turismiobjekti märkivat silti.
Juubeliaastal toimusid näitused ja konverentsid, korraldati kogumisaktsioon, ilmusid mitmed spetsiaalsed väljaanded ning koostöös Eesti Pangaga ilmus 10-kroonine hõbedast kodarraha.
* Uued muuseumid - muuseumiaastal avati mitu uut muuseumi: Iloni Imedemaa Haapsalus, Lastemuuseum Mia-Milla-Manda Tallinnas ja Eesti Pressimuuseum Põltsamaal. Värskelt renoveerituna avas uksed taas Kihnu Muuseum
VÄLISSUHTED
* 26. jaanuaril toimus Vene Föderatsiooni kultuuriministri visiit Tallinna, mis kulmineerus Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni kultuurikoostööleppe 2009-2011 allkirjastamisega Vene Teatris. Koostöö raames on toimunud palju kultuuriüritusi, näiteks Eesti teatrite esinemine Moskvas Kuldse Maski festivalil ja festivalil Baltiiski Dom, avaldati eesti kirjanduse tõlgete erinumber ajakirjas "Družba Narodov", Eesti kultuuripäevad Peterburis juuni lõpul.
* Veebruaris kinkis Eesti oma juubeliaasta raames Euroopa Parlamendile Estonia klaveri.
* Setu leelo võeti vastu UNESCO esindusnimekirja.
* 26. oktoobril valiti Eesti UNESCO maailmapärandi konventsiooni 186 riigist koosneva üldkogu poolt UNESCO maailmapärandi komitee liikmeks.
* Eesti-Läti-Leedu Balti keti dokumentatsiooni käsitlev ühistaotlus arvati UNESCO maailma mälu registrisse.
KULTUURILINE MITMEKESISUS
* Tänavu jaotati seoses rahvastikuministri büroo kaotamisega kultuuriministeeriumile mitmeid lõimumisega seotud töökohustusi, millega tegeleb kultuurilise mitmekesisuse osakond.
* 4.-7. juuli toimusid Eestis Tomski kultuuripäevad.
* 26.-30. juulil toimus X ESTO Münsteris, mis on üks väheseid kohti ja võimalusi, kus nii kodumaal kui idas ja läänes elavad eestlased kokku saavad.
* Hõimupäevad oktoobris, alates 1928. aastast peetavad hõimupäevad on kujunenud oluliseks üritustesarjaks soome-ugri rahvaste tutvustamisel ja nende omavaheliste sidemete tugevdamisel. Kulminatsiooniks kujunes 17. oktoobril Pirita Lillepaviljonis toimunud suur hõimupäeva rahvapidu ning Rahvusraamatukogus toimus konverents „Soome-ugri vastastikused tõlked ja nende avaldamine“,
* Festival Kuldne Mask Eestis, mis toimus Eestis viiendat korda. Festivali avaetenduseks oli Vene Teatris Fjodor Dostojevski jutustuse põhjal loodud "Onu unenägu" Peterburi Suure Draamateatri esituses.
* Käivitus Peipsiveere kultuuriprogramm aastateks 2009-2012, tänavu rahastati 13 projekti. Traditsiooniliselt toimusid rahvusvaheline vanausuliste festival „Peipus“ ja Peipsimaa kultuuripäevad, ilmusid mitmed uurimused vanausuliste kultuurist ja ajaloost, samuti on plaadistatud nende laulupärand Narva folklooriansambel Suprjadki esituses.
* Toimus 11. Rahvusvaheline festival Slaavi Pärg Tallinnas ja Tartus
* Ettevalmistamisel on Kaukaasias asuva Punase Lageda A. H. Tammsaare majamuuseumi ekspositsioon.
RAHVAKULTUUR
* ÜhesHingamine – XXV laulupidu ja XVIII tantsupidu
* Maakondlikud peod ja folkloorifestivalid. Rahvakultuuri vastu näitavad suurt huvi kõik üle-Eestilised maakondade laulupeod ja folkloorifestivalid, mis alates aprillist kuni sügiseni toimusid. Nii maakondlikke laulu- ja tantsupidusid kui folkloorifestivale korraldati kokku üle-Eesti 32 pidu, neist 12 on maakondlikud laulu- ja tantsupeod, sealhulgas laulu- ja tantsupidu.
* Setu leelo kandmine UNESCO maailmapärandi nimekirja
* Kihnu Muuseumi avamine, mis on väga oluline Kihnu kultuuriruumi seisukohast
MEEDIA JA AUTORIÕIGUS
* Toimus suur raadioringhäälingulubade konkurss, mille tulemusel uuendati peaaegu kõik raadioringhäälinguload.
* Suur töö Euroopa Liidu 2001. aasta Ringhäälinguteatise uuendamisel, mille käigus said selgemaks mitmed asjad, mis peaks aitama avalik-õiguslikul ja ka eraringhäälingul digitaalajastuledukalt toimida.
LOOMEMAJANDUS
* Avati loomemajanduse tugistruktuuride meede, mille abil saab EASi kaudu rahastada valdkonna arendamisel võtmetähtsusega keskkondade loomist ja täiustamist. Oleme ka Euroopa tasemel ELi vahendite kasutamisega silma jäänud ning meie rahastamispõhimõtted on pälvinud ekspertide poolt elavat huvi.
* Avati kaks uut loomeinkubaatorit - Tartus ja Tallinnas, mis on oluliseks eeltingimuseks, et valdkonnas alustavad ettevõtted omaksid väljavaateid olla konkurentsivõimelisemad ning jätkusuutlikud.
* Uus teavituskanal Loov Eesti, mille kaudu tehti Eesti erinevates paikades tööd selle nimel, et tõuseks teadlikkus loomemajanduse võimalustest. Samuti loodi tingimusi, et kokku saaksid erinevate valdkondade esindajad, kelle ühine huvi on kultuuri kaudu ka ettevõtlusmaastikku rikastada.
INVESTEERINGUD KULTUURIVALDKONDA
* Üleriigilise tähtsusega kultuuri- ja turismiobjektide investeeringute kava sai valitsuse poolt kinnitud. Kultuuriministeeriumi allasutustele tuleb kavast mitmeid mahukaid investeeringuid, mis aitavad teostada mitmeid suurprojekte, mahukaim neist on Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitus Tartusse Raadile. Investeeringute kavast saavad toetust peale ERMi ka Eesti Meremuuseum lennusadama arendamiseks, Kuressaare kindlus turismiobjekti arendamiseks ja Tehvandi Spordikeskus staadioni rekonstrueerimiseks. (Lisaks teaduskeskus AHHAA, mida kaasfinantseerib HTM).
* Peterburi Jaani kirik sai katuse alla, sellega on riik taganud oma esmase kohustuse päästa hoone lagunemisest.
SPORT
* Valmisid mitmed uued tervisespordikeskused - avati Viljandimaa Spordi- ja Puhkekeskus Holstre-Pollis, Jõulumäe Tervisespordikeskuses valmis sportlasmajutuse juurdeehitis ja radade laiendamine, avati Tõrva Regionaalne Tervisespordikeskus.
* Paide, Pärnu ja Jõhvi said kaasaegsed spordihooned.
* Valmisid Eesti spordiregistri alamregistrid treenerite ja spordikoolide- ja klubide kohta.
* Liikumisharrastused koguvad populaarsust - liikumisharrastuse üritustel sündisid osalusrekordid, näiteks Tallinna sügisjooksul osales üle 12 000 harrastaja. Statistika kohaselt liigub 35 protsenti elanikkonnast teadlikult 2 korda nädalas.
* Eesti sportlased tõid Eestile 123 medalit.
* Valmis film Kristjan Palusalust.