Kultuuri (digi)tulevikust teispool Soome lahte

30.11.2021 | 09:45

Kultuuriministeeriumi delegatsioon käis sügisel visiidil Helsingis, kus kohtuti ka Soome haridus- ja kultuuriministeeriumi esindajatega ning vahetati infot strateegilise planeerimise ja eelkõige digikultuuri arendamise kogemuste ja kavatsuste osas. Ülevaate Soome mõtetest ja plaanidest annab meie kultuuriesindaja Soomes Anu Kippasto.
    • Jaga

Kohtumine oli Soome kolleegidele üldse esimene silmast-silma arutelu peale pikki ekraanide taga veedetud kuid ning kohtumisrõõm oli suur. Soomlased on samuti uuendamas oma kultuuri arengukavu, kus fookusesse on võetud inimese tasand nii looja kui osasaajana, kultuuri roll ja panus ühiskonnas ning sarnaselt Eestile liigutakse strateegiaga 2030. aasta ajaraamis.

Kuidas põhjanaabrid kultuurivaldkonda taastavad?

COVID-19 puhangule järgnenud kriisiabi käivitamise poolest oli Soome Eestist võibolla pisut aeglasemgi, kuid kokku toetati kultuuri kriisis 255 miljoni euroga küllalt sarnastel alustel kui lahe lõunakaldal. Suurem erinevus kahe riigi lähenemises tuleb aga välja taasterahastu vahendite kasutamist vaadates. Eesti on loobunud Euroopa Liidu suunisest vähemalt 2% vahenditest kulutada kultuurisektorile, samas kui Soome riik näeb kriisis räsitud sektorit ja eriti digilahenduste arendamist kultuuriteenuste kaasajastamisel kui üht majanduse ja ühiskonna olulist käimatõmbajat.

Soome kogu EL taastepakett on 2,075 miljardit eurot, digitaliseerimiseks kulutatakse sellest orienteeruvalt 217 miljonit eurot. Taastepakett jaguneb neljaks sambaks – rohepööre, digitaliseerimine ja andmemajandus, oskused ja tööhõive ning sotsiaal- ja terviseteenuste parandamine. Kultuuri- ja loomesektori kui koroonakriisist ühe rohkem räsitud valdkonna toetuspakett on osa oskuste ja tööhõive sambast (kokku 636 miljonit eurot) ning seisneb 64 miljoni euro suuruses arendusrahastuses. Kultuuri- ja loomesektori uuenduste toetamine on seotud kogu taastepaketi ülese digieesmärgiga. Toetusraha eesmärgiks on muutunud oludega kohanemine, tegevuste reformimine ja rahvusvahelise konkurentsivõime tugevdamine. Teenuste uuendamise ja sektoriteülese lisandväärtuse loomise tagab seejuures digivõimekuste, -oskuste ja -sisu laiem kasutuselevõtt. Taasterahastu vahendid annavad kultuuri- ja loomesektoritele rohkem stiimuleid digitaalse ülemineku kiirendamiseks.

Kultuuripoliitika kujundamine muutuvas keskkonnas

Aastatel 2017-2018 viis Soome haridus- ja kultuuriministeerium läbi projekti „Kultuuriasutuste publiku arendamine digitaalsete vahendite abil”, milles uuriti kultuuriasutuste ja nende publiku vahelisi suhteid ja koostoimet digitaalses keskkonnas. Eraldi digistrateegiat polegi tänaseni välja töötatud, sest see ala muutub poliitikakujundajate hinnangul liiga kiiresti, strateegia oleks valmides juba vananenud. 15 aastat tagasi alustati pigem oskuste ja teenuste baastasemelt, kaasati institutsioone. Nüüd, kui digiteemad nõuavad seadusandlikku tähelepanu ja ka poliitikakujundamine peab tehnoloogilise ja kultuurilise kiirjooksuga kaasa tulema, on strateegia loomine varem või hiljem vajalik.

Andmetel põhinev kultuuripoliitika kujundamine ja kultuuristatistika, mis Eestiski väga aktuaalne, on ka Soomes arenev teemavaldkond. Kultuuriandmeid käsitletakse avaliku sektori teabepoliitika osana ning Soome on võtnud eesmärgiks arendada välja avatud digiteenused autoriõiguste kaitseks. Ka selleks algatuseks on taasterahastu vahendid tänuväärne algkapital.

Selleks, et kultuuriasutused saaksid muutuvas keskkonnas hakkama, peaksid nad olema strateegiliselt pühendunud digitaalsetele tegevusvormidele, omandama uut tüüpi teadmisi, katsetama ja võtma kasutusele uusi koostöö- ja töötamismeetodeid ning saama rohkem teada inimeste vajadustest ja käitumisest. Puudu on oskustest, mitte ainult tehnilistest, vaid ka teadmistest, mida inimesed (kasutajad, külastajad) digitaliseerimiselt ootavad. Suurim kultuuri digipoliitika eesmärk on loomise ja koosloome tõhustamine ning tähendusrikkad tegevused „kuiva poliitika“ asemel.

Näiteks on kuni 2023. aasta lõpuni käimas projekt erinevate allikate olemasolevate andmete kogumiseks ja ühtlustamiseks. Väljundiks on kaks olulist platvormi, haridus- ja kultuuriministeeriumi rahastatavat kultuuripärandi teenust:

  • Kultuuripärandi ressursside jaoks loodud digitaalne säilitusteenus (DPS) tagab raamatukogudes, arhiivides ja muuseumides hoitava olulise rahvusliku teabe säilimise.
  • Finna avaldab arhiivide, raamatukogude ja muuseumide digitaalsed andmekogumid.

Digitaalse kultuuripärandi algatuse raames töötatakse välja lahendusi infosüsteemide koostalitlusvõime parandamiseks. Ühised teenused ja jagatud üldine arhitektuur peaks tagama kultuuripärandi valdkonna infosüsteemide ja teabe koostalitlusvõime näiteks hariduses, kultuuris, teaduses ja avalikus halduses.

Küsisime ka mängutööstuse rollist ja osalusest kultuuripoliitikas. Soome mängutööstuse ettevõtted kui Euroopa (ja maailma) selle ala tipud, saavad väga hästi hakkama ja riigi abi ei vaja – ei rahastuse ega globaalse kaasarääkimise või eestkõnelemise mõttes – vastupidi, nemad toetavad ja abistavad kodumaiseid algatusi. Ministeeriumi esindajad rõhutasid mänguvaldkonna ettevõtete tänutunnet riigi ees, mis on andnud neile stardiplatvormi hea hariduse ja toetava keskkonna näol, mille eest nad tasuvad positiivse suhtumise ja uste avamisega järgmistele tegijatele.

Anu Kippasto

kultuurinõunik Helsingis