Kultuuri tuum on loojate looming. Viimastel aastatel on teravamalt aru saadud, et suurel osal meie loovisikutest ei ole tavapärases mõttes tööandjat, seega tihti ka püsivat stabiilset sissetulekut ega seeläbi sotsiaalseid garantiisid – ravikindlustust, töötuskindlustust jms. Sissetuleku vormid ja neilt makstavad maksud võivad tegevuse iseloomust lähtuvalt olla erinevad, sellest omakorda sõltub aga tulevikus näiteks ka pensioni saamine ja selle suurus, ehk tihti mitte ainult loovisiku enda vaid ka tema lähedaste toimetulek.
Mõttekoda Praxis viis Kultuuriministeeriumi tellimusel 2021. aastal läbi uuringu “Vabakutselised loovisikud, nende majandusliku toimetuleku mudelid ja sotsiaalsete garantiide kättesaadavus” ning loendas Eestis registripõhiselt kokku 10200 loomevaldkondades aktiivset vabakutselist. Kuigi paljud neist tulevad ka täna suurepäraselt toime – neil on tööd loomevaldkonnas või saavad nad loometööd kombineerida muude tegevuste ja sissetulekutega – on Praxise hinnangul nii sotsiaalsete garantiide kättesaadavuse kui vabakutseliste toimetulekuga olukord murettekitav. Iga teine vabakutseline loovisik sai viimase aasta jooksul töist tulu vähem kui kuuel kuul või ei saanud seda üldse, samuti oli pooltel Praxise küsitletutest katkendlik või puuduv ravikindlustus. Riiklikust loometoetusest on paljude jaoks kujunenud parim tagatis garantiide ja sissetulekutoe pakkumisel, kuid selle tingimused vajavad mõttekoja hinnangul jõulist kaasajastamist.
2020. aasta märtsis kuulutati välja eriolukord ning kultuuri taasavamise võimaluste osas valitses suur teadmatus. Meil oli 2004. aastal vastu võetud loovisikute ja loomeliitude seaduse alusel jagatava loometoetuse näol olemas mehhanism, mille kaudu toetus teenimisvõimalused kaotanud abivajajateni jõudis. Nii paranes ühtlasi ka paljude teadlikkus riigi toetusvõimalustest ning kõigi asjaolude koosmõjus kasvas viimasel kahel aastal abiküsijate arv hüppeliselt.
Aastatel 2020 ja 2021 jagati täiendavaid loometoetusi vabakutselistele, kes sissetulekust ilma jäänud, vastavalt 9 ja 18 korda rohkem kui eelnevatel aastatel tavaks (varasema sajakonna asemel vastavalt 971 ja 1825 täiendavat loometoetust). Seda rahastati kriisiabi vahenditest kahe aasta vältel kokku 13 miljoni euroga. Olles nüüdseks tagasi tavaeelarve võimaluste juures, kuid ilmselt pikaks ajaks muutunud oludes, näeme, et loovisikute olukord vajab süsteemset ümberkorraldust.
Praxise poliitikasoovitustest ning loomeliitudega koostöös jagatud loometoetuste kogemusest lähtudes on Kultuuriministeerium võtnud sihiks loovisikute ja loomeliitude seaduse muutmise. Paljudel loojatel on mure nii töö õiglase tasustamise kui sissetulekute ebaregulaarsusest tingitud sotsiaalsete garantiide katkendlikkusega, aga murekohti on selles teemaderingis veel rohkem – alustades näiteks küsimustest, millises rollis ja millistel loomealadel tegutsejaid üldse loovisikuteks määratleda. Kultuur, teatavasti, on ju pidevalt arenev ja muutuv nähtus. Samuti ei puuduta näiteks enamik sotsiaalkaitse muresid kitsalt ainult loovisikutest vabakutselisi. Seega teame juba ette, et ainult ühe seaduse muutmine õiglasemat maailma veel ei loo. Ometi on kõigi asjaosaliste motivatsioon täna väga kõrge just läbivalt parema süsteemi poole liikumiseks, mis võtaks toetuste ja tagatiste kõrval fookusesse ka loometöö tasustamise üksikasjad ning näiteks ka loovisikute teadmiste, oskuste ja huvikaitse parandamise nende läbivalt paremaks toimetulekuks.
Oleme algatanud seaduse muutmise väljatöötamiskavatsuse (VTK) protsessi. See tähendab, et koostöös väga laia ringi loometöö ekspertide, ametnike ja analüütikutega teeme alustuseks kindlaks kõik vabakutseliste loovisikute olukorda mõjutavad aktuaalsed probleemid. Seejärel püütakse ühiselt leida probleemidele võimalikult head ja teostatavad lahendused ja kindlaks teha ka nende võimalikud alternatiivid, mille mõjusid (nt sihtrühmale, ühiskonnale, eelarvele) omakorda hinnatakse, et parimad lahenduskäigud sel viisil välja sõeluda. Õigusliku hindamise käigus tehakse kindlaks, millised lahenduskäigud vajavad seaduste muutmist, või on ehk lahendused hoopis senise praktika muutmise kaudu ka täna käeulatuses ja probleemiks näiteks asjaosaliste teadmatus, hoiakud või piisava rahastuse puudumine.
Loovisikute seaduse esialgse versiooni vastuvõtmisest on möödas 18 aastat, selle aja jooksul on väga palju muutunud nii kultuurimaastik kui ka töövormid, läbi on viidud mitmeid suuri reforme, näiteks pensionide osas. On aeg seda kõike arvestades töötada välja parimad ja ajakohaseimad lahendused tänastele loovisikutele, seda tihedas koostöös kõigi asjaosalistega.
Ministeeriumi kodulehel saab ülevaate protsessist, ajakavast ja kaasarääkimise võimalustest. Mida mitmekülgsem ja ausam on igaühe sisend, seda parem saab loodetavasti ühel heal päeval meie uus vabakutseliste süsteem, seda paremini tulevad toime meie loojad ja seda tugevam on Eesti kultuur.