Eesti osalemine Euroopa Nõukogu töös

Euroopa Nõukogus koordineerib spordivaldkonda Euroopa Nõukogu Spordi laiendatud osalislepingu organisatsioon ehk EPAS (Enlarged Partial Agreement on Sport). Euroopa Nõukogu võitleb spordi negatiivsete aspektide vastu konventsioonidega.

3. juuli 2016 avati Saint-Denis`is allakirjutamiseks uus Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi. Eesti ühines konventsiooniga 16.12.2019. Eestist osalevad komitee töös Politsei- ja Piirivalveameti ja Kultuuriministeeriumi esindajad. Uus konventsioon ajakohastab jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi käsitleva 1985. aastal sõlmitud Euroopa konventsiooni, millega Eesti kuni uue konventsiooniga liitumiseni liitunud oli.

Dopinguvastase konventsiooni (Anti-Doping Convention ) ratifitseerisid 1989. aastal 35 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Konventsiooni järgi võitlevad sellega ühinenud riikide valitsused dopingu vastu kontrollprogrammide abil. Neis programmides piiratakse dopinguga kaubitsejate tegevusala, töötatakse välja dopinguteste ja parandatakse kontrollvahendeid. Samuti toetavad need informatsiooni- ja haridusprogramme ja kindlustavad selle, et dopingu kasutajate karistus oleks efektiivne. Euroopa Nõukogu ja WADA vahel käib tihe koostöö, nõukogul on WADAs kaks hääleõiguslikku liiget. Konventsiooni täideviimist kontrollib dopinguvastase järelevalve rühm (The Monitoring Group of the Anti-Doping Convention ), millel on neli spetsialiseerunud alatöörühma: konventsioonile vastavuse, hariduse, õigusküsimuste ja teaduse töörühm. Euroopa WADA esindajate seisukohti WADA koosolekuteks aitab koordineerida Euroopa komitee WADAks (Ad hoc European Committee for the World Anti-Doping Agency). Eestist osalevad järelevalverühma ja Euroopa komitee WADAks töös Kultuuriministeeriumi ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA esindajad.

Viited

Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioon

Konventsiooni seletuskiri

Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee kiitis 9. juulil 2014. a heaks spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsiooni ja selle seletuskirja teksti. Euroopa Nõukogu spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioon avati riikidele allkirjastamiseks 18.09.2014. aastal Šveitsis. Konventsiooni allkirjastasid sel päeval 15 riiki. Praeguseks on konventsiooniga liitunud 37 riiki ja konventsiooni on ratifitseerinud 7 riiki, mis tähendab, et konventsioon on jõustunud. Konventsioon jõustub, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 5 riiki. Eesti liitus Euroopa Nõukogu sporditulemustega manipuleerimise konventsiooniga 19.09.2016. aastal. Eesti ei ole veel konventsiooni ratifitseerinud, sest selgusetu on, kas ja kuidas Euroopa Liit konventsiooniga liituda saab. Küll aga liitus Eesti 2020. aastal Kopenhaageni grupiga, mis ühendab 33 riiki läbi nende koordinaatorite. Antud võrgustik on pannud aluse riikidevahelisele koostööle, võimaldades seega spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks olulise teabe, kogemuste ja asjatundlikkuse vahetamist. Võrgustiku prioriteedid on parimate tavade väljaselgitamine ja esiletoomine, pakkuda olemasolevatele riiklikele platvormidele praktilist tuge, et aidata nende süsteeme konsolideerida ja täiustada, riikide toetamine nende riiklike platvormide loomisel ning riiklike ja rahvusvaheliste osalejate institutsionaalse ja ametialase suutlikkuse tugevdamine.

Üks peamisi teemasid rahvusvahelises võitluses kokkuleppemängude vastu on vajadus tagada kõigi valdkonnaga seotud sidusrühmade koostöö, pidades eelkõige silmas ametiasutusi, õiguskaitseorganeid, hasartmängude reguleerijaid, spordiliikumist kõigis selle vormides ning kihlvedude korraldajaid (loteriid ja eraõiguslikud korraldajad). Konventsiooniga luuakse rahvusvaheline õigusraamistik, mille abil ennetada sporditulemustega manipuleerimist ja võidelda sellise manipuleerimise vastu. Konventsiooni eesmärk on tõhustada rahvusvahelist koostööd selles vallas ja luua seiremehhanism tagamaks, et konventsiooni sätteid järgitakse tõhusalt.

Eestis on Kultuuriministeeriumiga sõlmitud halduslepingu tulemusena kokkuleppemängude vastase võitluse kontaktpunkt Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, kelle üheks põhikirjaliseks eesmärgiks on võidelda sporditulemustega manipuleerimise vastu.

Kontakt

Kaarel Nestor

spordiosakonna nõunik

Viimati uuendatud 11.02.2021