Eesti osalemine Euroopa Liidu ja Euroopa Nõukogu töös

Eesti räägib spordivaldkonna aktuaalsetel teemadel kaasa nii Euroopa Liidus kui ka Euroopa Nõukogus. Samuti on Eesti kiitnud heaks mitu rahvusvahelist konventsiooni, mis aitavad edendada puhtamat, ausamat ja turvalisemat sporti.

Eesti osalemine Euroopa Liidus

2009. aastal jõustus Lissaboni leping, mis tagab spordile õigusliku ja võrdväärse aluse võrreldes teiste valdkondadega. Euroopa Liidu alusleping sätestab, et liit panustab Euroopa spordiküsimuste edendamisse, võttes arvesse selle eripära, vabatahtlikkusel põhinevaid struktuure ning selle sotsiaalset ja kasvatuslikku funktsiooni. Liidu tegevusega püütakse arendada Euroopa mõõdet spordis spordivõistluste aususe ning avatuse ja sporditöö eest vastutavate asutuste omavahelise koostöö edendamise ning sportlaste, iseäranis noorte sportlaste füüsilise ja vaimse puutumatuse kaitsmise kaudu.

Euroopa Liidus arutatakse spordivaldkonna teemasid Euroopa Liidu Nõukogu spordi töörühmas, kus osalevad kõikide liikmesriikide esindajad ning mis valmistab ette vähemalt kaks korda aastas toimuvaid Euroopa Liidu Nõukogu spordiministrite kohtumisi. Samuti on Eesti esindajatel võimalik osaleda Euroopa Komisjoni ekspertrühmades, mis kutsutakse kokku vastavalt vajadusele.

Eesti on osalenud ka Euroopa Liidu korraldatud uuringutes, mille tulemuste abil saab teha spordipoliitilisi otsuseid.

Euroopa Liidu spordivaldkonna tööd juhib Euroopa Liidu spordialane tegevuskava. Esimene tegevuskava võeti vastu 2011. aastal. Sellele järgnevalt on vastu võetud tööplaanid aastateks 2014-20172017-2020 ning 2021-2024.

Hetkel kehtivas töökavas käsitletakse prioriteetsete valdkondadena:

  • aususe ja väärtuste kaitsmine spordis;
  • spordi sotsiaalmajanduslik ja keskkonnamõõde;
  • spordis osalemise ja tervist tugevdava kehalise aktiivsuse edendamine.

Loe lähemalt Euroopa Komisjoni hariduse ja kultuuri peadirektoraadi spordiüksuse veebilehelt

Eesti osalemine Euroopa Nõukogus

Euroopa Nõukogus koordineerib spordivaldkonda Euroopa Nõukogu spordi laiendatud osalislepingu organisatsioon EPAS. Euroopa Nõukogu võitleb spordi negatiivsete aspektide vastu konventsioonidega.

  • 2016. aastal avati allakirjutamiseks Euroopa Nõukogu konventsioon, mis käsitleb jalgpallivõistlustel ja teistel spordiüritustel turvalisuse, julgeoleku ja teenindamise lõimitud lähenemisviisi. Uus konventsioon ajakohastab 1985. aastal sõlmitud konventsiooni, mis käsitles jalgpallivõistluste ja teiste spordiürituste pealtvaatajate vägivalda ning muid korrarikkumisi. Eesti kiitis uue konventsiooni heaks 2019. aastal. Vastava komitee töös osalevad Eestist Politsei- ja Piirivalveameti ning Kultuuriministeeriumi esindajad.

  • 1989. aastal koostatud dopinguvastasele konventsioonile kirjutas Eesti alla 1993. aastal ning see jõustus Eesti suhtes 1998. aastal. Konventsiooni järgi võitlevad valitsused dopingu vastu kontrollprogrammide abil, milles piiratakse dopinguga kaubitsejate tegevusala, töötatakse välja dopinguteste ja parandatakse kontrollvahendeid. Samuti toetavad need informatsiooni- ja haridusprogramme ning kindlustavad, et dopingu kasutajate karistus oleks efektiivne. Konventsiooni täideviimist kontrollib dopinguvastase järelevalve rühm. Eestist osalevad järelevalverühma ja Rahvusvahelise Dopinguvastase Organisatsiooni Euroopa esindajate seisukohti kujundava komitee töös Kultuuriministeeriumi ning Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA esindajad.

  • 2014. aastal avati riikidele allkirjastamiseks spordivõistlustega manipuleerimise vastase võitluse konventsioon. Eesti liitus konventsiooniga 2016. aastal, kuid ei ole seda veel ratifitseerinud. Konventsiooniga luuakse rahvusvaheline õigusraamistik, mille abil ennetada sporditulemustega manipuleerimist ning selle vastu võidelda. Konventsiooni eesmärk on tõhustada rahvusvahelist koostööd ja luua seiremehhanism tagamaks, et konventsiooni sätteid järgitakse.
  • 2020. aastal liitus Eesti ühtlasi Kopenhaageni grupiga, mis on pannud aluse riikidevahelisele koostööle, võimaldades spordivõistlustega manipuleerimise vastu võitlemiseks vahetada olulist teavet, kogemusi ja asjatundlikkust. Võrgustiku prioriteedid on parimate tavade väljaselgitamine ja esiletoomine, olemasolevatele ja loodavatele riiklikele platvormidele praktilise toe pakkumine ning riiklike ja rahvusvaheliste osalejate institutsionaalse ja ametialase suutlikkuse tugevdamine.

Eestis edendab diskrimineerimisvaba, eetilist, ausat sporti Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA.

Erasmus+ hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetusprogramm

Erasmus+ on Euroopa Liidu hariduse, koolituse, noorte ja spordi toetusprogramm, mille eelarve on tegevusperioodiks 2021-2027 ligi 26,2 miljardit eurot. Erasmus+ toetusprogrammis on eraldi spordivaldkonnale suunatud alaprogramm, mille raames toetatakse nii koostööprojekte kui ka sporditöötajate õpirännet.

Koostööprojektide taotlusvoorud toimuvad tsentraalselt. Sporditöötajate õpiränne on detsentraliseeritud tegevus ning seda aitab Eestis rakendada Haridus- ja Noorteamet. Nii koostööprojektide kui ka spordirände kohta leiab rohkem infot Harno veebilehelt

Kontakt

Kaarel Nestor

spordiosakonna nõunik

Viimati uuendatud 10.01.2024