Korduma kippuvad küsimused seoses loometoetustega

Siit lehelt leiab vastused sagedamini esitatud küsimustele seoses loometoetuse taotlemisega.

Loometoetus on seaduse alusel makstav toetus ja seetõttu tulumaksuseaduse § 19 lg 3 p 3 alusel tulumaksuvaba.

Kuna loometoetuselt makstakse sotsiaalmaksu, siis tekib selle alusel õigus pensionikindlustusele arvestatakse pensionistaaži.

Ravikindlustus lõppeb 1 kuu pärast loometoetuse perioodi lõppu. Loometoetuse periood kestab sellest päevast, mil loovisik esitas oma loometoetuse taotluse, 6 kuud edasi.

Äriühingus osanikuks olemine ei ole takistus loometoetuse taotlemiseks, kui isik vastab loovisikute ja loomeliitude seaduse § 16 nõuetele.

Töötutoetusele pole õigust, kui sissetulekud on olnud suuremad kui töötutoetuse 31-kordne päevamäär. Loometoetus on 820 eurot, seega ei saa loometoetuse saaja samal ajal Töötukassa töötutoetust saada.

Jah, loometoetuse saaja võib saada töötuskindlustushüvitist, kui see jääb 410 euro ehk poole miinimumtasumäära piiridesse.

Loometoetuse saamine ei ole tööga võrdsustatud tegevus, mille alusel saaks töötutoetust määrata, ka töötuna arveloleku perioodi eest ei saa töötutoetust määrata.

Välismaal elamine ei ole takistus loometoetuse taotlemisel ja saamisel. Taotlust esitades peab taotleja aga ise kinnitama oma vastavust kõigile toetuse saamise tingimustele. Kui isik ei ela rahvastikuregistri andmetel Eestis, ei ole võimalik talle aga vormistada Eesti Haigekassa poolt ravikindlustust (mis tavalisel juhul loometoetusega kaasneb).

Ei tohi olla töölepingut, tohib olla võlaõiguslik leping (nagu nt töövõtu-, käsundus-, litsentsi-, autorileping).

Jah, loometoetusega üheaegselt võib loovisik saada Kultuurkapitali stipendiume, preemiaid ja toetusi. Stipendium, mille pealt makstakse 20% tulumaksu (n-ö suunatud stipendium), peab koos isiku teiste tuludega jääma 410 euro piiri arvestuse sisse kuus.

Ei tohi. Kõrgharidusseaduse kohaselt säilib isiku üliõpilasstaatus ka olukorras, kus üliõpilane on akadeemilisel puhkusel. Seega kui üliõpilane on eelnevalt immatrikuleeritud statsionaarsesse õppesse ning täidab täiskoormusega õppe õppemahtu lähtuvalt kõrgharidusseaduse § 14 lõikele 2 (õppekoormus võib muutuda lähtuvalt üliõpilase poolt läbitud õppemahust), on tegemist isikuga, kes loovisikute ja loomeliitude seaduse § 16 lõike 2 punkti 4 kohaselt õpib statsionaarses või täiskoormusega õppes.

Paraku ei saa, sest loovisikute ja loomeliitude seaduse § 16 lõige 2 punkt 6 ütleb, et riikliku pensioni saajatel ei ole õigust saada loometoetust (pensioni summast hoolimata).

Последнее обновление 13.12.2023