Kunsti valdkonna rahastamine

Valdkonna peamine rahastaja on Eesti Kultuurkapital. Kultuuriministeeriumi 2020. aasta eelarves on kunstivaldkonna tegevusteks ette nähtud kokku 1,4 miljonit eurot, mis on umbes 2/3 Kultuurkapitali kujutava- ja rakenduskunsti sihtkapitali aastaeelarvest.

Kultuuriministeerium rahastab Tallinna Kunstihoone  ja valdkondliku infokeskuse Kaasaegse Kunsti Eesti Keskus  tegevust, osaliselt ka Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskuse  tööd ning kunstiajaloo uurimist edendava SA Konrad Mägi  tegevusi. Alates 2017. aastast on ministeeriumi eelarvest osalise tegevustoetuse saajateks ka Eesti Kunstnike Liidu galeriid  ning Eesti Kaasaegse Kunsti Muuseum .

Samuti toetatakse riiklikult Veneetsia kunstibiennaali Eesti paviljoni korraldamist ning kunstiresidentuuri arendamist Narvas (Eesti Kunstiakadeemia SA).

Eesti Kunstnike Liit maksab alates 2016. aastast ministeeriumi toetusel kolme aasta jooksul kunstnikupalka kokku 12 kunstiprofessionaalile. 

Lisaks vahendavad valdkonna loomeliidud – Eesti Kunstnike Liit  ning Eesti Kunstiteadlaste ja Kuraatorite Ühing  – loovisikute ja loomeliitude seaduse  alusel makstavaid loometoetusi ja -stipendiume.

Kunstikorraldajad saavad välistegevusteks toetusi taotleda ka ministeeriumi taotlusvoorudest „Eesti kultuur maailmas“ ja „Riikidevahelised kultuurikoostöölepped“.

Kultuuriministeerium annab kunstitudengitele igal aastal välja ka Eduard Wiiralti nimelisi stipendiume, mille summad kogunevad kunstniku teoste kasutamise eest kogutud autoritasudest.

Eesti Kaasaegse Kunsti Arenduskeskus saab toetust Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) valdkondlike arenduskeskuste meetmest.

Erasektori osakaal kunstivaldkonna rahastamisel kasvab, kuid on täna veel suhteliselt väike.

Alates 2015. aastast tegutseb ettevõtjate ja kunstimetseenide mittetulunduslik platvorm Outset Eesti, mis toetab liikmetasudest uute kunstiteoste loomist, suurprojekte ning Eesti kunstnike teoste jõudmist avalikesse kunstikogudesse kas ostu või kingitusena. 

Viimati uuendatud 18.01.2023