Kirjanduse valdkonna rahastamine

Kirjastamine on Eestis peamiselt erakätes. Eestis tegutseb üle 800 ettevõtte, kelle põhikirjas oli ühe tegevusalana märgitud kirjastamine.

Rahvusraamatukogu andmeil antakse aastas välja üle 3000 uue nimetuse raamatuid ja brošüüre – 2019. aastal 3597 nimetust, millest eestikeelseid ilukirjandusteoseid nii lastele kui täiskasvanutele oli 1330 nimetust. Raamatute kogutiraaž väheneb aasta-aastalt, 2019. aastal oli see 3 235 500 eksemplari. Eestikeelseid nimetusi on nende hulgas 2917.

Kirjandusvaldkonna toetuseks eraldavad raha nii Kultuuriministeerium kui ka Eesti Kultuurkapital. Tegevustoetust saavad riigieelarvest Eesti Lastekirjanduse Keskus, Eesti Kirjanduse Teabekeskus, SA Kultuurileht ja SA Autorihüvitusfond.

Eesti Kirjanike Liit maksab alates 2016. aastast ministeeriumi toetusel kolme aasta jooksul komisjoni valitud autoritele kirjanikupalka.

Riik toetab loojat ehk kirjanikku lisaks ka raamatukogude laenutushüvitistega, mida vahendab SA Autorihüvitusfond ehk AHF.

Eesti kirjastustel on võimalik taotleda toetust Euroopa Liidu kultuuriprogrammist, et:

  • tõlkida eesti keelde väliskirjandust;
  • käia kirjanike ja tõlkijate külalismajades;
  • arendada kirjanike liitude vahelist rahvusvahelist koostööd.

Riikidevaheliste kultuurikoostöölepete raames on olnud võimalik toetada Eesti kirjanike viibimist välismaal ja väliskirjanike ja -tõlkijate viibimist Eestis. Samuti pakuvad lepped võimalusi vastastikku ilukirjandust tõlkida.

Kiirelt kätte

Toetus "Eesti kultuur maailmas"

Viimati uuendatud 18.01.2023