Miks on vaja rahvaraamatukogu seadust muuta?
Rahvaraamatukogu kui kohaliku omavalitsuse asutuse korralduse alused on reguleeritud 1998. aastal jõustunud rahvaraamatukogu seadusega. Viimati tehti olulisemad sisulisemad muudatused 2007. aastal. Kuna infoühiskond on sellest ajast alates kiiresti arenenud, elanike infovajadused ja haldusterritoriaalne jaotus ning korraldus on muutunud, ei ole kehtiv seadus enam piisavalt paindlik, et tõsta raamatukoguteenuse kvaliteeti, arendada rahvaraamatukogude võrku ning pakutavaid teenuseid. Täpsemalt saab valdkonna probleemide kohta lugeda eelnõu väljatöötamiskavatsusest.
Mida uue rahvaraamatukogu seadusega muudetakse?
Seadusemuudatustega on plaanis:
- uuendada rahvaraamatukogude võrgu loomise põhimõtteid;
- haldusreformi järgselt uuendada rahvaraamatukogude struktuuri;
- samuti uuendada maakonnaraamatukogude ülesandeid, riikliku toetuse korraldust ja tõhustada koordineerimistegevuste juhtimist.
Kavas on reguleerida ka Eestis rahvaraamatukogude infovara üldkättesaadavaks tegemise infotehnoloogia arendamise ja haldamise korraldus, et raamatukoguteenus toimiks tänapäevaselt, oleks ligipääsetav ja kasutajasõbralik.
Seaduses on vaja sõnastada rahvaraamatukogu muutunud roll infoühiskonnas ning kirjeldada tingimused pakutavate teenuste nüüdisajastamiseks. Tänapäevase raamatukogu üks tegevussuundi on luua tugevam sünergia riigi ja kohaliku omavalitsuse teenuste, teabelevi ning kultuuri ja huvitegevuse teiste valdkondadega.
Rahvaraamatukogude teenus ja taristu tuleb viia kooskõlla haldusreformi järgse avaliku teenuse nõuetega ning infoühiskonna, eriti laste ja noorte vajadustega.
Väga tähtis on muuta tänapäevasemaks erivajadustega inimeste ligipääs uuele informatsioonile ja väljaannetele.
Keda seaduse uuendamine mõjutab?
Seadusemuudatus mõjutab kogu Eesti elanikkonda, sest arvesse võetakse tuleviku infoühiskonna arenguid ja sellest tulenevalt muutuvaid lugejate ning omavalitsuste vajadusi. Rahvaraamatukogu seaduse muudatus puudutab ka kõiki väljaannete avaldamise ja kättesaadavaks tegemisega seotud osalisi: nii sisutootjaid ja autoreid kui ka kirjastajaid, tootjaid, väljaannete vahendajaid ja raamatukoguvõrku tervikuna.
Need muudatused puudutavad omakorda järgmisi sihtrühmi:
- 79 kohalikku omavalitsust (sealhulgas 15 linna ja 64 valda);
- 513 rahvaraamatukogu;
- 15 maakonnaraamatukogu;
- 343 500 rahvaraamatukogu lugejat (sh õpilased, üliõpilased, tööealised, eakad jne).
Millist mõju seaduse tänapäevastamisest oodatakse?
Ennekõike peab rahvaraamatukogu seadus tagama, et ükski piirkond ei jääks infovaeseks. Virgem vaim aitab kogukondadel olla konkurentsivõimelised kohaliku elu, kultuuri, ettevõtluse ja ka rahvusvahelise koostöö edendamisel.
Kõigil Eesti elanikel peab olema nii headel kui ka raskematel aegadel vaba ja piiramatu juurdepääs tasuta ja tasulisele informatsioonile, võimalused kultuurile ning riigiteenustele aga ka riigi ja omavalitsuse teenuste toele.
Inimeste käsutuses peab olema piisav hulk väljaandeid, tehnikat ja tehnoloogiat enesetäiendamiseks, huviharrastusteks, elukestvaks õppeks ja meelelahutuseks.
Raamatukogu peab arendama infootsingu, digi- ja meediapädevusi.
Seadus peab andma raamatukogude omanikele võimaluse rakendada uusi viise paindlikumaks koostööks omavalitsustega, et arendada raamatukoguvõrku. Ka peab seadus toetama kõigi raamatukogude koostööd ja teenuste ühisarendust, et muuta raamatukoguteenus terviklikult tänapäevasemaks ja kasutajasõbralikumaks.
Kontakt
Ülle Talihärm
raamatukogunõunik
- +372 628 2244
- [email protected]
Viimati uuendatud 10.01.2024