Lõimuv Eesti 2020

Lõimumise valdkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ sõnastab Eesti riigi lõimumispoliitika eesmärgid ja tegevused nende saavutamiseks. Arengukava on aluseks riikliku lõimumispoliitika rakendamisele ja rahastamise planeerimisele aastatel 2014–2020. Arengukava viiakse ellu rakendusplaanide kaudu, mis kirjeldavad täpsemalt strateegiliste eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi.

Arengukava koostamiseks toimusid uuringud, aruteluseminarid, kaasamiskoosolekud, millest võtsid osa tuhanded Eesti inimesed.

Lõimumisvaldkonna arengukava „Lõimuv Eesti 2020“ ja selle rakendusplaani aastateks 2014–2017 kiitis Vabariigi Valitsus heaks 29. detsembril 2014 korraldusega nr 582.

Arengukava rakendusplaani aastateks 2016-2020 ja täiendatud arengukava kiitis Vabariigi Valitsus heaks 16. mail 2016 korraldusega nr 161.

Arengukava eesmärgid

Lõimumispoliitika üldine eesmärk on ühiskonna sidususe suurendamine ning eri- keele ja kultuuritaustaga inimeste kaasamine ühiskonnaellu.

Arengukava on aluseks aastatel 2014-2020 ellu viidavale lõimumispoliitikale, seades eesmärgiks:

  • ühiskonna sidususe suurendamise,

  • Eesti riigi konkurentsivõime tõstmise,

  • julgeoleku tagamise,

  • eesti keele ja kultuuri säilimise,

  • rahvusvähemuste kultuuride säilitamise,

  • kasvava tolerantsuse eri ühiskonnagruppide suhtes,

  • inimestel tugevama kodanikuidentiteedi kujunemisele.

„Lõimuv Eesti 2020” eesmärkide saavutamisse panustavad otseselt „Noortevaldkonna arengukava 2014–2020”, „Eesti elukestva õppe strateegia 2014–2020”, „Eesti keele arengukava 2011–2017”, „Keelekümblusprogrammi strateegia 2014–2020”, „Kodanikuühiskonna arengukava 2011–2014” tegevused ning Töötukassa pakutavad individuaalsetest vajadustest lähtuvad tööturuteenused.

Lõimumisprogramm

Lõimumisprogramm on arengukava alusel koostatud arengudokument, milles määratakse rahvastik ja sidus ühiskond tulemusvaldkonna alaeesmärgi saavutamisele suunatud meetmed, tegevused, teenused ning nende eesmärgid, mõõdikud ja rahastamiskava.

Juhtimine ja elluviimine

Arengukava elluviimise eest vastutab Kultuuriministeerium. Teised kaasatud ministeeriumid ja nende rakendusasutused on kooskõlastanud arengukavas kajastatud oma vastutusalas olevad tegevused ja vastutavad nende elluviimise eest.

Lõimumiskava valdkondadevaheline strateegiline juhtimine toimub arengukava juhtkomitee kaudu, kuhu kuuluvad partnerministeeriumide asekantslerid ning Riigikantselei esindaja.

Arengukava tööd juhib arengukava juhtrühm. Lisaks avaliku sektori organisatsioonidele kaasatakse juhtrühma töösse jooksvalt valdkonna eksperte eelkõige teadusasutustest ja kodanikuühiskonnast. Juhtrühma juht on Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler.

Kultuuriministeerium korraldab juhtkomitee ja juhtrühma tööd nii sisuliselt kui ka tehniliselt.

Seire

Arengukava tegevusi monitooritakse jooksvalt, sh ekspertarvamuste ja -hinnangute abil, iga-aastaste aruannete ja iga kolme aasta järel tehtava ühiskonna integratsiooni monitooringu kaudu. Vahehindamised leiab siit.

Rahastamine

Valdkondliku arengukava Lõimuv Eesti 2020 kogumaksumus aastatel 2014–2020 on 80,6 miljonit eurot.

Arengukava rahastavad Kultuuriministeerium, Siseministeerium, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium ja Rahandusministeerium. Arengukava tegevusi toetavad lisaks riigieelarvelistele vahenditele Euroopa Sotsiaalfondi ning Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi 2014–2020.

Täpsemad tegevused ja selleks ettenähtud summad on esitatud arengukavad rakendusplaanides.

Lisaks panustavad Haridus- ja Teadusministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium väljaspool käesoleva arengukava rakendusplaani täiendavaid vahendeid keelekümblusprogrammi elluviimiseks, keeleõppekulude hüvitamiseks, täiskasvanute riigikeeleoskuse parandamiseks ja lõimumisvaldkonda toetava ühtse noorsootöö tegevusteks, uussisserändajatele tugiteenuste arendamiseks ja tööturuteenuste elluviimiseks.

Riigi eelarvestrateegias on lõimumine horisontaalne teema mitmes tulemusvaldkonnas, mis aitab säilitada eesti keelt ja kultuuri, suurendada majanduse konkurentsivõimet ning kindlustada Eesti riigi julgeolekut.

Viimati uuendatud 17.06.2021