Euroopa Liit
Euroopa Liidu lõimumispoliitika keskmes on tööjõu integreerimine ja sotsiaalse mobiilsuse tagamine. Eriliselt rõhutatakse immigrantide sotsiaalse marginaliseerumise vältimise strateegiate olulisust. Kõikidel liikmesriikidel on õigus otsustada, kui palju nad lubavad oma territooriumile kolmandate riikide kodanikke, kes saabuvad riiki tööd otsima. Euroopa Liidu institutsioonide regulatsioonid toovad esile kohaliku poliitilise tasandi kui inimesele kõige lähemal oleva ühiskondliku tasandi olulisuse ühiskonna sidususe edendamisel ja kodanikeühenduste kaasamise tähtsuse lõimumisprotsessi. Rände- ja lõimumisvaldkonda koordineerib Euroopa Komisjoni Rände ja Siseasjade Peadirektoraat (Directorate-General for Migration and Home Affairs).
Romadele suunatud poliitikat koordineerib Euroopa Komisjoni Õigus- ja Tarbijaküsimuste Peadirektoraat (Directorate General for Justice and Consumers).
Euroopa Integratsioonivõrgustik (European Integration Network, lühendina EIN) loodi 2016. aastal ning see koondab 28 EL liikmesriigi ning Euroopa Majanduspiirkonna riikide Islandi ja Norra lõimumise eest vastutavate riigiasutuste esindajad. Võrgustiku peamine roll on edendada liikmesriikide koostööd ja soodustada Euroopa, rahvuslike ja regionaalsete riigiasutuste ning kodanikeühenduste valdkondlikku dialoogi. Samuti koordineerib võrgustik teisi liiduüleseid võrgustikke, kes tegelevad sisserännanute lõimimisega tööhõive, hariduse või võrdõiguslikkuse küsimustega.
2013. aastal loodud roma riiklike kontaktpunktide võrgustik (NRCP) koondab liikmesriikides romade lõimumispoliitika kujundamise eest vastutavate ametiasutuste esindajaid, et vahetada informatsiooni innovatiivsetest töömeetoditest ja praktikatest.
Kultuuriministeerium on Euroopa Integratsioonivõrgustiku ja Euroopa Komisjoni romade integreerimise riiklikuks kontaktpunktiks Eestis.
ÜRO
Kohanemis- ja lõimumispoliitika elluviimisel riiklikul ja kohalikul tasandil tuleb arvestada kolme Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) konventsiooniga, millega on Eesti ühinenud: Majanduslike, sotsiaalsete ja kultuurialaste õiguste rahvusvaheline pakt (jõustus Eestis 1992. a), Rassilise diskrimineerimise kõigi vormide kõrvaldamise rahvusvaheline konventsioon (jõustus Eestis 199. a), Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvaheline pakt (jõustus Eestis 1992. a). ÜRO teostab järelvalvet vastuvõetud konventsioonide rakendamise üle lepinguosalistes riikides.
OSCE
Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsioon (Organization for Security and Co-operation in Europe, lühendina OSCE) tegeleb lisaks regionaalse julgeolekualase koostöö arendamisele, riikidevahelise konfliktiennetuse ja kriisireguleerimisele ka inimõiguste täitmise järelevalvega. Organisatsiooni peakontor asub Viinis. OSCE rahvusvähemuste ülemvolinik (HCNM) resideerub Haagis ja tema ülesandeks on aidata kaasa dialoogile etniliste vähemuste ja riigi esindajate vahel.
Euroopa Nõukogu
Euroopa Nõukogu juures töötab rassismi ja sallimatuse vastane Euroopa komisjon (European Commission against Racism and Intolerance, lühendina ECRI), mille ülesandeks on kaardistada rassismi ja ksenofoobia alaseid probleeme Euroopas ning soovitada lahendusi rahvuspäritolu, nahavärvi, kodakondsuse, usu ja keele alusel esinevate eristamiste vähendamiseks. Euroopa Nõukogu jälgib ka vähemusrahvuste kaitse raamkonventsiooni täitmist, millega Eesti ühines 1996. aastal.
Euroopa Nõukogu romade ja rändlejate eksperdikomitee (ADI-ROM) jälgib arenguid ja vahetab informatsiooni liikmesriikide romade lõimumispoliitikatest ning kaasamispraktikatest, selgitamaks välja tõhusad meetmed romade lõimumise toetamiseks. Eestit esindab komitees Kultuuriministeerium.
Viimati uuendatud 12.10.2021