Kohanemine

Kohanemisvaldkonna poliitika on Eestis võrdlemisi uus poliitika kujundamise suund, mis toetab sidusa ühiskonna teket, aitab kaasa ühtekuuluvustunde loomisele erinevate elanikkonnagruppide vahel ning Eesti elanike teadlikkuse kasvule erinevatest kultuuridest ja keeltest.

Rändetrendid on muutumas ja näitavad, et inimesed on muutumas üha mobiilsemaks ja seeläbi asub ka Eestisse elama rohkem inimesi kui siit lahkub. Peamiselt tulevad inimesed Eestisse tööle, õppima või saabuvad siia pererände raames.

Tänapäeva Eestist on kujunenud riik, kus elab erineva etnilise, kultuurilise ja keelelise taustaga inimesi. Sellest tingituna on kasvanud ka kohanemisvaldkonna arendamise ja võimestamise vajadus poliitika kujundamise tasandil.

Kokkuvõtvalt on kohanemisvaldkonna poliitika laiem eesmärk:

  • ühiskonnas toimiv sotsiaal-majanduslik sidusus;
  • ennetada eri rahvusest kogukondade vahelisi konflikte ja muid riske;
  • kohanemisele ja lõimumisele kaasaaitav tugiteenuste terviksüsteemi kujundamine, st kuhu oleks kaasatud nii riik, kohalikud omavalitsused, vabaühendused ja ettevõtjad.

Kiirelt kätte

Kohanemisvaldkonna uuringud

Kohanemisprogrammi määrus

Kohanemisvaldkonna arendamiseks viib Kultuuriministeerium ellu kolme põhitegevust:

Nimetatud tegevuste abil on soov saavutada olukord, kus tagatud on uussisserändajate efektiivne kohanemine, millele saab järgneda tulemuslik uussisserändajate, aga ka teisest rahvusest püsielanike lõimumine Eesti keele-, kultuuri- ja väärtusruumiga. Oluline on saavutada koostöös valdkonna partneritega olukord, kus kohanemis- ja lõimumisteenused on inimesekesksed ja koordineeritud, toetades seeläbi laiemalt ka Eesti majanduse arengut, ühiskonna sidusust ning panustades ka siseturvalisusesse.

Oluline on tagada võrdsed võimalused iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele olenemata nende päritolust  ja emakeelest. Kohanemispoliitika tulemusena on Eesti ühiskond sidus ja ühtne ning eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad edasi Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuriruumi ning tunnevad ühtekuuluvust.

Mõisted

Kohanemine – protsess, mille käigus riiki (ümber)asunud uussisserändajad kohanevad uue keskkonna ja vastuvõtva ühiskonnaga. Protsessi iseloomustab teadmiste ja oskuste omandamine, mis aitab uues keskkonnas toimida nii igapäevaelu puudutavas valdkonnas (näiteks: elukoha leidmine, kooli- ja lasteaiakohad, maksud, tervishoiu- ja sotsiaalteenused, keeleõppe võimalused jne), riigi toimimist puudutavas valdkonnas (näiteks: ühiskonna korraldus, seadusandlus, riigi toimimispõhimõtted, teise riigi kodakondsusega isikute õigused ja kohustused, elamisloa ja elamisõigusega seonduv jne) kui ka kultuurilises valdkonnas (näiteks: esmane arusaam vastuvõtva ühiskonna alusväärtustest, kultuurilistest tavadest, esmatasandi keeleõpe jne).
 

Uussisserändaja – inimene, kes on vähem kui viis aastat Eestis seaduslikult elanud, kellele on antud Eesti tähtajaline elamisluba välismaalaste seaduse alusel või välismaalane rahvusvahelise kaitse andmise seaduses sätestatud alusel, Euroopa Liidu kodanik ja tema perekonnaliige, kes on omandanud või kellele on antud Eestis tähtajaline elamisõigus Euroopa Liidu kodaniku seaduses sätestatud alusel.

Kui soovid olla kursis lõimumise ja kohanemise valdkonna peamiste uudistega
liitu kuukirjaga

Rahastamine

Kohanemisvaldkonda rahastatakse 85% ulatuses Euroopa Liidu struktuurivahenditest ja 15% ulatuses riigieelarvest.

Euroopa Liidu välisvahendite toel viiakse ellu projekti „Uussisserändajate kohanemise toetamine“,  mille  eesmärk on Eestisse elama asunud uussisserändajate sujuv kohanemisprotsess, nende konkurentsivõime tõstmine Eesti ühiskonnas, sh tööturul, elukestvas õppes ning kodanikuühiskonnas.

Kontaktid

Kerli Zirk

kultuurilise mitmekesisuse osakonna
nõunik

Viimati uuendatud 03.09.2021