Kultuurieelarve 2022

Valitsus andis 2022. aasta riigieelarve eelnõu Riigikogule üle 30. septembril. Eelarve võimaluste kohta andis aluse Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis avalikustati 9. septembril. Selle kohaselt kasvab majandus tänavu 9,5 protsenti. Parlament alustab aasta olulisima eelnõu menetlemist ning eelarve võetakse seadusena vastu detsembris.

Kultuuriministeerium peab 2022. aasta kultuurieelarve koostamisel paljude teiste vajaduste seas oluliseks kultuuritöötajate palkasid, aga ka filmivaldkonna jätkuvat rahastamist, liikumisharrastuse reformi alustamist ning uutest algatustest näiteks kultuuriranitsa käivitamist.

Kultuuritöötajate palgad

Kultuuriministeeriumi valitsemisala hallatavates asutustes, avalik-õiguslikes ja riigi asutatud sihtasutustes töötavate kõrgharidusega kultuuritöötajate palgafond suureneb 2022. aastal 5% ehk 2,8 miljoni euro võrra. See võimaldab tõsta kultuuritöötajate miinimumpalga 1400 euroni ning suunata osa palgafondi (2%) ka nende töötajate heaks, kelle töötasu on juba praegu miinimumist kõrgemal.

Kultuuriministeeriumi ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) ühiste kavatsuse kokkulepe sõlmitakse aasta lõpus, kui riigieelarve eelnõu on Riigikogus seadusena vastu võetud.

Kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär on seniajani olnud 1300 eurot kuus. 2022. aastaks planeeritud tõus on seega üle 7,5%. Tasustamise põhimõtted on olnud alati soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele nende haldusalluvusest või omandisuhtest sõltumata.

Eesti filmikultuuri arendamine

Toetus filmide tootmiseks ja levitamiseks tõuseb 2022. aastal 2 miljonit euro võrra. Varasemas baasis on selleks juba ette nähtud 5 miljonit eurot. 

Kodumaine filmitoodang on oluline, kuna film kui üks laiema auditooriumiga kunstivorme peegeldab Eesti elu ja meie oma lugusid, mida ei räägi keegi teine peale meie endi. 

Filmivaldkonna rahastamise täpsema jaotuse töötab välja Eesti Filmi Instituut. 

"Tõde ja õigus" (Foto: Allfilm)

Kultuuriranitsa sisseseadmine

Koolilastele mõeldud kultuuriranitsa käivitamiseks nähakse kultuurieelarves ette 1 miljon eurot. Kultuuriranitsa algatus võimaldab koostöös omavalitsustega noortel senisest suuremas mahus osa saada kultuurivaldkonna pakutavast.

Kultuurist osasaamine algab lapseeas ning siin on eriliselt oluline kodu tugi. Kooliealistele on pigem meeltmööda külastada muuseumitunde, kontserte, teatrietendusi või kasvõi kinoseansse koos klassikaaslastega. Põhikoolieas saadavad kogemused kasvatavad kultuurist osasaamise soovi edasises elus. Samuti aitab rahastus hoida ja kasvatada kultuuriasutuste omatulu teenimise võimalusi.  

Liikumisharrastuse edendamine

Kultuuriministeerium esitas kevadel valitsusele liikumisharrastuse kontseptsiooni, mille rahastamine on Kultuuriministeeriumi üks prioriteetidest.

Vähene liikumisaktiivsus on meie ühiskonnas üks suuremaid terviseriske: Eestis liigub regulaarselt vaid kuni 45% inimestest minimaalselt pool tundi kaks korda nädalas, samas kui Põhjamaades on vastav näitaja 70% juures. Initsiatiiv „Sport koolis“ peab tagama, et järgnevatel aastatel oleks iga koolipäeva jooksul vähemalt esimeses kooliastmes üks tund juhendatud liikumist.

Olulisi sihtgruppe on teisigi, kellele pakutavad teenused nõuavad nende vajaduste tundmist.

Täiskasvanute eesti keele õpe

Baasrahastus täiskasvanute keeleõppeks tõuseb 400 000 euro võrra. Alates 2022. aastast on see 2,4 miljonit eurot. 

Eestis, kus riigikeel on eesti keel, käib asjaajamine eesti keeles. Kultuuriministeerium on Euroopa Liidu eelarve toel rahastanud täiskasvanute eesti keele õpet, et muuta hõlpsaks ühiskonnaelus osalemine igale inimesele.  

Lisaks kõigele eelnevale peab Kultuuriministeerium tuleviku vajaduste seas silmas Eesti kultuuri teadus- ja arendustegevuste rahastamist ning investeeringute jätkamist kultuuri- ja spordiobjektidesse. 

Meelis Kompus

kommunikatsiooniosakonna juhataja

Viimati uuendatud 30.09.2021