Kultuurieelarve 2022

Valitsus alustab 2022. aasta riigieelarve arutelusid 36. nädalal. Riigieelarve võimaluste kohta annab aluse Rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos, mis avalikustati 9. septembril. Selle kohaselt kasvab majandus tänavu 9,5 protsenti. Riigieelarve esitatakse Riigikogule septembri lõpus, ilmselt 29. septembril, misjärel alustab parlament aasta olulisima eelnõu menetlemist.

Kultuuriministeerium peab 2022. aasta kultuurieelarve koostamisel paljude teiste vajaduste seas oluliseks kultuuritöötajate palkasid, aga ka filmivaldkonna jätkuvat rahastamist, liikumisharrastuse reformi alustamist ning uutest algatustest näiteks kultuuriranitsa käivitamist.

Kultuuritöötajate palgad

Kultuuritöötajate töötasu viimine riigi keskmise palga tasemeni on olnud kultuuripoliitiline suund. Palgafondi lõplik suurus sõltub riigieelarve võimalustest ja läbirääkimiste tulemustest valitsuses ning palgafondi täpse jaotuse ja põhimõtted töötab välja Kultuuriministeerium.

Kultuuriministeeriumi ja TALO ühiste kavatsuse kokkulepe sõlmitakse aasta lõpus, kui riigieelarve eelnõu on Riigikogus seadusena vastu võetud. Kultuuritöötaja brutotöötasu alammäär on praegu vähemalt 1300 eurot kuus riigiasutustes, riigi osalusega eraõiguslikes sihtasutustes ning avalik-õiguslikes asutustes. Tasustamise põhimõtted on olnud soovituslikud kõigile kultuurivaldkonnas tegutsevatele institutsioonidele nende haldusalluvusest või omandisuhtest sõltumata.

Filmitootmise rahastamine

Film on üks laiema auditooriumiga kunstivorme. Kuna meie oma lugu ei räägi keegi teine peale meie endi ning kodumaine filmitoodang peegeldab just Eesti elu, on riik võtnud oma kohuseks meie filmide tootmist ja levi toetada.

2021. aasta kultuurieelarvesse lisati ühekordselt 3 miljonit eurot. Kultuuriministeerium peab oluliseks filmieelarve samamahulist jätkumist.

"Tõde ja õigus" (Foto: Allfilm)

Kultuuriranitsa sisseseadmine

Kultuurist osasaamine algab lapseeas ning siin on eriliselt oluline kodu tugi. Kooliealistele on pigem meeltmööda külastada muuseumitunde, kontserte, teatrietendusi või kasvõi kinoseansse koos klassikaaslastega. Põhikoolieas saadavad kogemused kasvatavad kultuurist osasaamise soovi edasises elus. Kultuuriranits võimaldab koostöös omavalitsustega noortel senisest suuremas mahus osa saada kultuurivaldkonna pakutavast.

Liikumisharrastuse edendamine

Vähene liikumisaktiivsus on meie ühiskonnas üks suuremaid terviseriske: Eestis liigub regulaarselt vaid kuni 45% inimestest minimaalselt pool tundi kaks korda nädalas, samas kui Põhjamaades on vastav näitaja 70% juures. Initsiatiiv „Sport koolis“ peab tagama, et järgnevatel aastatel oleks iga koolipäeva jooksul vähemalt esimeses kooliastmes üks tund juhendatud liikumist.

Olulisi sihtgruppe on teisigi, kellele pakutavad teenused nõuavad nende vajaduste tundmist.

Kultuuriministeerium esitas kevadel valitsusele liikumisharrastuse kontseptsiooni, mille rahastamine on Kultuuriministeeriumi üks prioriteetidest.

Täiskasvanute eesti keele õpe

Eestis, kus riigikeel on eesti keel, käib asjaajamine eesti keeles. Kultuuriministeerium on Euroopa Liidu eelarve toel rahastanud täiskasvanute eesti keele õpet, et muuta hõlpsaks ühiskonnaelus osalemine igale inimesele.

Kuna 2022. aastal lõpeb eelmine eelarveperiood ning uue perioodi raha ei saa veel kasutada, siis soovime keeleõpet jätkata täiendavalt riigieelarve toel. 

Lisaks peab Kultuuriministeerium tuleviku vajaduste seas silmas Eesti kultuuri teadus- ja arendustegevuste rahastamist ning  kindlasti on kõne all vajadus jätkata investeeringuid regionaalsetesse kultuuri- ja spordiobjektidesse. COVID-19 jätkuva leviku kontekstis ei saa läbirääkimistel mööda vaadata ka kultuurisektori taaskäivitamise vajadustest, kuna piirangud võivad endiselt teatud osas kehtima jääda, ent sektor peab hoidma oma jätkusuutlikkust.

Mälestiste omanike toetamine

Pärand säilib kõige paremini, kui see on kasutuses. See puudutab nii ajaloolist taluarhitektuuri kui ka linnakeskustes asuvate väärtuslike hoonete korrastamist. Kultuuriministeerium soovib selleks mõeldud eelarvet suurendada, kuna vajaduste ja võimaluste vahe on seitsmekordne. Viimase aastaga on märkimisväärselt tõusnud ka ehitushinnad.

Meelis Kompus

kommunikatsiooniosakonna juhataja

Viimati uuendatud 13.09.2021