Sa oled siin

Viis küsimust Tibor Navracsicsele

30. august 2017 - 10:00
Tibor Navracsics. Foto: Euroopa Komisjon
Tibor Navracsics. Foto: Euroopa Komisjon

23. septembril on kogu Euroopa pilgud pööratud Eestile, mil Euroopa Komisjoni, Tartu linna ja Klubi Tartu Maraton koostöös antakse 20. Tartu Rattamaratoni lasteürituste raames ametlik avalöök Euroopa spordinädalale. Üleeuroopalise spordinädala ellukutsuja, Euroopa Komisjoni hariduse-, kultuuri-, noorte- ja spordivolinik Tibor Navracsics selgitab, kuidas on algatus Euroopas kanda kinnitanud.

Euroopa spordinädala algatajaks on Euroopa Komisjon. Mis viis selle algatuse ellukutsumiseni ja kuidas on see praeguseks Euroopa Liidus kanda kinnitanud?

Euroopa spordinädala eesmärk on väga lihtne: spordi ja kehalise tegevuse edendamine terves Euroopas. Me soovime inimestele näidata, et sportimine on lõbus, parandab enesetunnet ja aitab leida uusi sõpru. Spordinädalal leiab aset rohkelt üritusi, mis annavad inimestele olenemata nende füüsilisest vormist, vanusest või taustast võimaluse midagi uut proovida. Lisaks saab nende ürituste abil näidata, kuidas me kõik võime kehalist tegevust oma igapäevaellu kaasata kas spordiklubiga liitudes, sõpradega pargis jalgpalli mängides või lihtsalt liftiga sõitmise asemel trepist käies.

Liikmesriigid ja spordiorganisatsioonid on Euroopa spordinädala soojalt vastu võtnud. Spordinädalat ei saaks kuidagi korraldada ilma meie arvukate partneriteta, kes üritusi organiseerivad ja meil seda algatust edendada aitavad. Spordinädal ei ole Brüsseli-sündmus. Vastupidi – see ettevõtmine kombineerib riiklikke ja kohalikke üritusi ühistel sõnumitel ja vahenditel põhineva üleeuroopalise ulatusliku kommunikatsioonikampaaniaga. Kõige selle motoks on inimesi spordinädalal osalema ja samas ka aastaringselt aktiivseks jääma julgustav üleskutse "#BeActive" (ole aktiivne).

Mida Euroopa spordinädal Euroopa Liidu jaoks tähendab ja kui palju inimesi sellest osa võtab?

Minu arvates on Euroopa spordinädal suurepärane näide sellest, kuidas Euroopa Liidu algatus võib kohalike kogukondade suurepärast tööd tõhusalt täiendada ja toetada. Kehalise aktiivsuse edendamiseks sobivad kõige paremini spordiorganisatsioonid ja kohalikud omavalitsused. Euroopa spordinädala abil toetame ja liidame neid jõupingutusi, aidates kõikidel Euroopa inimestel ja organisatsioonidel spordi abil inimesi ühendada. 2016. aastal toimus Euroopas üle 15 000 ürituse, milles osales 10 miljonit inimest. Ja ma olen kindel, et selle aasta tulemused saavad veelgi paremad olema. 

Samuti võimaldab Euroopa spordinädal konkreetseid teemasid esile tõsta ja nendega tööd teha. Näiteks sel aastal kavatsen lansseerida uue projekti, et edendada tervislikku eluviisi koos oma komisjonikaaslaste, tervishoiu ja toiduohutuse voliniku Vytenis Andriukaitise ning põllumajanduse ja maaelu arengu voliniku Phil Hoganiga. Me koondame ja tugevdame oma jõupingutusi kõigis neis valdkondades, et soodustada tervislikumat elustiili.

Miks valiti spordinädala ametliku avaürituse läbiviimise kohaks just Eesti ja millised on Euroopa Komisjoni konkreetsed ootused seoses spordinädala avamisega Eestis?

Nagu ma juba selgitasin, on spordinädala peamiseks teemaks kaasata inimesi nende elukohas, nende kogukonnas. Just seepärast tundus loogiline avada see üritus väljaspool Brüsselit, mõnes liikmesriigis. Eesti on hetkel esmakordselt Euroopa Liidu eesistujariik. Ja Tartu on dünaamiline ülikoolilinn, mis on täielikult selle avaürituse õnnestumisele pühendunud. Seega oli valik väga kerge!

Ootan põnevusega, et saaksin koos oma kolleegi Andrus Ansipiga Tartus spordinädala avada ning näha kõiki neid üritusi, mis nii selles linnas kui ka ülejäänud Eestis aset leiavad. Ootan huviga, milline saab see kogemus olema võrreldes möödunudaastase spordinädala avamisega Slovakkia linnas Kosices, mille entusiasm ja energia mulle tõeliselt muljet avaldasid.

Eesti eesistumise prioriteetseks teemaks spordivaldkonnas on treenerite kui väärtushinnangute ja oskuste edasiandjate rolli ühiskonnas. Nimetatud teemaga tegeleb ka Euroopa Liidu spordialane töökava aastani 2020. Kuidas kommenteeriksite Eesti poolt prioriteetseks valitud spordialast teemat ja millised on Euroopa Liidu kavatsused seoses treenerite küsimusega?

Ma leian, et treenerite rollile keskendumine on suurpärane valik. Tegelikult on kõik liikmesriigid treenerite töö toetamise ja edendamise osas ühel meelel: see teema on hiljuti vastuvõetud Euroopa Liidu 2017 – 2020 aasta spordialase töökava üks prioriteetidest.

Ma jagan arvamust, et täna lasub treeneritel varasemast oluliselt suurem vastutus. Tehnilistest oskustest, spordialastest teadmistest ja mängureeglite tundmisest enam ei piisa. Treenerite muutuv roll vajab tunnustamist. Treenereid nähakse kui õpetajaid, sest nad võivad mängida olulist osa inimkapitali ja sidusa ühiskonna ülesehitamises.

Igal tasemel treeneritel, nii elukutselistel kui ka kohalikul tasandil tegutsevatel ja vabatahtlikel, peavad olema sotsiaalsed oskused. Nad peavad suutma oma väärtushinnanguid edasi anda. Väga tihti on treenerid meie lastele ja noortele kõige lähedasemad inimesed, nad on neile eeskujuks ja peavad selleks ülesandeks ette valmistatud olema.

Te osalete ka Euroopa spordinädala ametlikul avamisel ja teistel Eesti eesistumisega seotud spordialastel üritustel, mis Tartus septembris aset leiavad. Millised on teie muljed ja kogemused seoses Eestimaa ja selle kultuuriga?

Mul on olnud mitmeid võimalusi Eestit külastada ja see maa avaldab mulle muljet. Iga kord, kui ma siia tulen, näen, kui kiiresti Eesti areneb. Eesti väärib täielikult digivaldkonnas teistest tükk maad ees oleva riigi mainet. 

Eestis on rikkumata looduse ja rikka kultuuriga maa. Mind huvitab väga Arvo Pärdi looming ja ma kavatsen temaga kohtuda, kui septembris Eestisse Euroopa spordinädala avamisele tulen. See oleks mulle suur au ja rõõm.

Veel uudiseid samal teemal

02.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium ootab taas ettepanekuid riigi spordistipendiumide määramiseks

Kultuuriministeerium ootab spordialaliitudelt ja maakondade spordiliitudelt ettepanekuid spordistipendiumite määramiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. september 2019.

Foto: Kultuuriministeerium
11.07.2019|Kultuuriministeerium

Valitsus on valmis eraldama korvpalli ja võrkpalli EM-i korraldamiseks Tallinnas 5 miljonit eurot

Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel toetada Tallinnas 2021. aastal Euroopa võrk- ja korvpalli meistrivõistluste meeste finaalturniiri ühe alagrupiturniiri korraldamist. Kui võistluste korraldusõigused saadakse, siis eraldatakse selleks riigieelarvest kahe aasta jooksul 5 miljonit eurot.