Sa oled siin

Viis küsimust Tarvi Sitsile

20. juuni 2018 - 12:26
Tarvi Sits. Foto: Kultuuriministeerium
Tarvi Sits. Foto: Kultuuriministeerium

11. juunil alustas Kultuuriministeeriumi kantslerina tööd Tarvi Sits. Küsisime värskelt kantslerilt, kuidas ta vaatab tagasi seni asekantslerina tehtud tööle ja milliseid sihte ta endale kantslerina seab.

Oled viimased viis aastat ministeeriumi kultuuriväärtuste asekantslerina vedanud muuseumide, raamatukogude, muinsuskaitse ja rahvakultuuri teemasid. Kui Sa sellele ajale tagasi vaatad, siis millised on Sinu jaoks suurimad kordaminekud?

Olen kindlalt seda meelt, et tulemusi saavutatakse hea meeskonnaga. Kuigi viis aastat on pikk aeg, siis mitmete igapäevaste tegevuste mõju ja tulemusi saame hinnata hiljem. Eraldi toon välja  muinsuskaitsereformi. Nii mahuka seaduseelnõu tegemine on olnud tõsine väljakutse – kuidas leida sõnastused ja lahendused, et oluline pärand säiliks ja samas vältida ülereguleerimist. Kõigi eelduste kohaselt on eelnõu sügisel parlamendi laual. Kuid seadus ise ei tee midagi, väga oluline on selle rakendamine. Kultuuripärand on meie ühine asi ja ma väga loodan, et planeeritavate muudatustega  oleme liikunud ja liigume üha enam piirangute keskselt muinsuskaitselt kaasavale muinsuskaitsele.  Uue seaduse üks eesmärke on tasakaalustada omanike ja riigi kohustusi. Selleks lisandub muuhulgas 1,4 miljonit eurot omanike toetuseks, hüvitavamaks töid, mis pärandi korrastamisega täiendavalt kaasnevad (uuringud ja järelevalve).

Kultuuripärandi digiteerimise tegevuskava koostamine on olnud väga õpetlik protsess nii mulle kui ka ministeeriumile. Pikk ettevalmistav periood oli väsitav kõigile osapooltele, kuid hea meel on tõdeda, et kõigi partnerite panusel kiideti sellel kevadel digiteerimise tegevuskava heaks. Võrreldes alguses pakutuga, on heakskiidetud variandis rahastamisvõimalused kasvanud pea kolm korda.

Rahvusraamatukogu korda tegemine tundub täna reaalsem kui kunagi varem, järgmisel aastal peaks algama projekteerimine. Rahvusraamatukoguga seonduvalt on tuua ka näide mäluasutuste heast koostööst ning riigimehelikust mõtlemisest. Ilmet võtab idee kolida tulevikus Rahvusraamatukogu hoonesse ka Rahvusarhiivi Tallinna üksused.

Muuseumide võrgustiku korrastamine algas enne, kui mina siia majja jõudsin, ja jätkub veel ka sel ja järgmisel aastal. Hea meel on tõdeda, et otsusteni oleme jõudnud kõigi osapoolte konstruktiivse dialoogi käigus.

Üks suur teema, mille sisustamine seisab ees pigem järgnevatel aastatel, on regionaalse kultuurikorralduse mudel. Haldusreformi raames on see maastik põhjalikult muutunud. Eelmisel aastal lisandus kohalike omavalitsuste korralduse seadusesse punkt, et kultuuri-ja sporditöö korraldamine on kohalike omavalitsuste põhiülesanne. Kuid see, milline roll regionaalses kultuurikorralduses on kohalikel omavalitsustel, ja milline riigil, või mis jääb kolmanda sektori kanda, on veel  paika loksumata.

Kultuuriministeerium on Eesti kõige väiksem ministeerium, kus töötab kõige vähem inimesi. Samas on  meie mõjuala väga suur. Kas selline väiksus on eelis või seab see pigem piiranguid?

Usun, et meie väiksus on meie eelis, kuid samas võib see olla igapäevases töös väljakutseid esitav ja panna aeg-ajalt peale koorma, mille kandmiseks on vaja osata leida liitlasi ning kaasamõtlejaid. Sporditerminoloogiat kasutades – meil on kõik platsil ja asendust pingilt võtta ei ole. Minu arvates nõuab see meilt kõigilt suuremat tähelepanu kolleegide suhtes, et mitte hooga läbi põleda, ega töökoorma all ära vajuda. Samuti head koostööd ning meeskonnamängu – nii tulevad ka tulemused. Teisalt, ka Eesti riik on EL-is üks väiksemaid, kuid suutis eesistumise väga hästi läbi viia. Me oleme paindlikud ja meie infoliinid on lühikesed. Ma loodan küll, et ükski ettepanek või idee ei jää meie maja koridoridesse ringlema (neid ju väga palju ei olegi), vaid jõuab kiirelt õigete inimesteni. Jätkuvalt on nii ministri kui kantsleri kabineti uksed avatud, kui seal parasjagu ühtegi kohtumist ei toimu.

Peagi ootab meid ees kultuuripoliitika põhialuste uuendamine, hakkame arutama selle üle, millised võiksid olla kultuuripoliitilised sihid aastani 2030. Kuhu see protsess meid viib?

 Analüüsivõimekus ja sihtide seadmine on see, mis ei tohi igapäevase toimetamise sees pildilt või ajusopist ära kaduda. Kõik, mis täna toimib, ei pruugi toimida tulevikus. Soovin, et me suudaks näha arvude taha. Meil on hulgaliselt statistikat, võimalik, et midagi on vaja ka juurde koguda, kuid  andmestikku, mis erinevates andmebaasides on, tuleb ka analüüsida ja saadud teadmist kasutada. See aitab meid kultuuripoliitika kujundamisel, mis on ju ministeeriumi peamine eesmärk. Kultuur 2030 protsess seisab lähiaastatel ees. Seda ei sisusta kindlasti Kultuuriministeerium üksi, teeme seda koos oluliste partneritega nii kultuurivaldkonnast kui teistest ministeeriumidest. Sisuline kaasamine ja läbi vaidluste sihtide seadmine järgnevateks aastateks, saab meile kõigile olema põnev väljakutse. Selle strateegilise dokumendi üks lisandväärtus on see, et ka Riigikogus räägitakse ja diskuteeritakse kultuuripoliitika sihtide ning tulemuste osas laiemalt.

Oled juhina päris pikalt töötanud. Milliseid omadusi Sa inimestes hindad ja millised on Sinu jaoks märgid heast meeskonnast? Milliseks juhiks Sa iseennast pead?

Hea meeskond on tasakaalus: selles on vaja nii liidreid kui ka põhjaliku taustatöö tegijaid ja lõpptulemuse vormistajaid. Hindan vaidlusi, aga need peavad olema konstruktiivsed ja lõppema tulemusega. Viimast peavad aktsepteerima kõik meeskonna liikmed ja selle taha ka jääma. Kriitikat ei tohi peljata, kuid see peaks olema edasiviiv ja teist poolt austav ning arvestav. Vajalikuks oskuseks pean empaatiat, ehk oskust panna end teise inimese rolli. Pean ennast juhiks, kes kaasab mõtlema ja annab piisava vabaduse oma töö tulemuslikuks korraldamiseks. Juhina ei saa otsuseid edasi lükata ega tohi ka teiste eest ära otsustada. Infot ei pruugi kunagi olla piisavalt, aga otsustamatus on organisatsiooni jaoks halvav. Kindlasti ei ole ma igas valdkonnas kõige suurem asjatundja, selleks ongi meil vastavad inimesed, ja neile tuleb anda võimalus oma ideid pakkuda, põhjendada ja kui need on saanud heakskiidu, ka ellu viia. Sooviks vältida kantseliiti, mis kipub ka endale külge jääma. Tuleb aeg-ajalt seda endale meelde tuletada ning normaalse sõnavara juurde naasta.

Lõpetuseks oleks päris põnev teada, milline oli Sinu viimane kultuurielamus?

Viimati avaldas mulle sügavat muljet Michel Sittowi näitus. Teoste väärtus ja see, et paljud neist on pärit suurte muuseumide püsiekspositsioonidest, on olnud Eesti Kunstimuuseumile suur ja pikk koostööprojekt. Meeldis väga see, kuidas näitus oli kujundatud, ja kuidas külastajat suunati Sittowit avastama.

Raamatutest oli viimane lugemiselamus Vahur Afanasjevi „Serafima ja Bogdan“. Muinsuskaitseametis töötades puutusin ka ise vanausuliste materiaalse pärandiga rohkem kokku. Minu jaoks oli näiteks põnev, kuidas romaan avas lugejate jaoks kinnise kultuuriruumi traditsioone, ja näitas seda, mida sa külastaja ehk turistina ei näe või ei oska näha.

Duo Puuluupi uus plaat on mul ikka aeg-ajalt kõrvaklappides kõlamas ja elamuse, küll negatiivse, andis ka Liverpooli kaotus Meistrite Liiga finaalis Madridi Realile.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Eesti Rahva Muuseumi püsinäitus "Kohtumised". Foto: Berta Vosman (ERM)
12.09.2018|Kultuuriministeerium

Uuring: muuseumid ja raamatukogud on populaarsed, arendamist vajavad uued teenused

Kultuuriministeerium koostöös Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega (EAS) ja uuringufirma Kantar Emoriga tutvustas täna, 12. septembril Eesti muuseumide ja raamatukogude külastajate ja mittekülastajate värske uuringu tulemusi. Saadud tulemused aitavad kaasa poliitikakujundamisele ning edasistele tegevustele, mis võiksid veelgi suurendada Eesti muuseumide ja raamatukogude atraktiivsust ja külastatavust.

Valletta, Euroopa kultuuripealinn 2018. Foto: Jason Borg, Malta valitsus
30.08.2018|Kultuuriministeerium

Riik rahastab Euroopa kultuuripealinna 2024 kuni 10 miljoni euroga

Valitsus otsustas täna, 30. augustil, et tulevast Eesti kultuuripealinna rahastatakse kuni 10 miljoni euroga. Kultuuripealinna toetuse kohta esitab Kultuuriministeerium koostöös Rahandusministeeriumiga taotluse tuleval kevadel, kui algab riigi eelarvestrateegia koostamine aastateks 2021 kuni 2024.