Sa oled siin

Veronika Valk-Siska: kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted tuleb lõimida otsustusprotsessidesse

27. detsember 2019 - 9:20
Lusthoone saun, 2019. aasta arhitektuuripreemia laureaat kategoorias "Eramu 2019" (Peeter Pere Arhitektid). Foto: Tõnu Tunnel
Lusthoone saun, 2019. aasta arhitektuuripreemia laureaat kategoorias "Eramu 2019" (Peeter Pere Arhitektid). Foto: Tõnu Tunnel

Lõppeval aastal koos käinud ministeeriumidevaheline ruumiloome töörühm on oma töö teinud. Lisaks ettepanekutele, kuidas saavutada ühtsem ruumiloomepoliitika, tehti ettepanek uue ruumiloome kompetentsikeskuse moodustamiseks. Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõunik Veronika Valk-Siska teeb vahekokkuvõtte.

Kvaliteetne ruumiline elukeskkond on osa heaolust. Me kõik soovime, et meie elukeskkond oleks inspireeriv. Selleks peab iga ruumiotsus muutma elukeskkonda pikas vaates võimalikult paljudele paremaks, mis tähendab kuulamist, kaasamist ja mõistmist, et ruum, mida  muudetakse, on alati juba olemas; olemasolevat ruumi ei tohiks ühegi ruumiotsusega halvemaks muuta. Avaliku sektori peamine ja keerukaim ülesanne elukeskkonna arendamisel on teha seda kvaliteetselt. Appi saavad tulla ruumivaldkonna eksperdid, kes aitavad erisuguste argumentide kaalumisel hinnata otsuse võimalikku ruumimõju.

2019. aasta arhitektuurivaldkonna olulisim tegevus riigi tasandil on seotud ministeeriumidevahelise ruumiloome töörühmaga. See tugines varasemale ekspertrühma tegevusele, mille lõpparuanne tõdes, et ruumiline keskkond vajaks suuremat väärtustamist. 2019. aasta töörühm jõudis arusaamisele, et senisest ühtsema ruumiloomepoliitika vajadust silmas pidades saab peamiseks visioonidokumendiks strateegia „Eesti 2035“, mis käsitleb ühiskonna vajadustele vastava kvaliteetse ruumi ja taristu kujundamist. Tõdeti ka vajadust elukeskkonna arengukava koostamise järele.

Olulise institutsionaalse ümberkorraldusena pakuti välja uue ruumiloome kompetentsikeskuse moodustamine praeguse Maa-ameti baasil. Sellele antakse üle Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna ülesanded ning lisatakse uued ruumiloome funktsioonid, mida seniajani ei ole riigi tasandil täidetud või on täidetud ebapiisavalt. Nii keskenduksid ühendameti tegevused kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete kasutuselevõtule kogu ruumiloomes. Nende põhimõtete seas on teadmistele tuginev otsustamine, otstarbekus, säästlikkus, kliimakohasus ja keskkonnasõbralikkus, ligipääsetavus, esteetika.

Ka tegi töörühm ettepaneku koostada tervikliku ruumiloome koolitusprogrammi, mis keskenduks avaliku sektori tellija kompetentsi tõstmisele ja lähteülesannete koostamisele, kui kõne all on hanked, detailplaneeringud või projekteerimisülesanded. Selleks, et aluspõhimõtted ellu rakenduksid, tuleb need mõistagi lõimida kõigisse ruumiloome otsustusprotsessidesse. Elluviimiskavas omakorda on toodud eesmärgid, tegevused ja mõõdikud, mis aitavad jälgida, kas ja millises ulatuses aluspõhimõtteid ühiskonnas, eeskätt avalikus sektoris, omaks võetakse.

Kultuur elab ja areneb inimestes, kvaliteetne ruumiline elukeskkond on osa üldisest heaolust, mis toetab majanduskasvu ning tõstab riigi mainet nii elu- ja töökoha kui ka turismisihtpunktina. Sellepärast on siht kõigi kvaliteetset ruumilist elukeskkonda loovate ülesannete koondamiseks ühendametisse kahtlemata hea uudis ning lootustandev areng.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Haapsalu muinsuskaitseala. Foto: Reio Avaste
01.07.2020|Kultuuriministeerium

Ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade korrastamist toetatakse ligi 2,9 miljoni euroga

Tänasest, 1. juulist avanes taotlusvoor, kust rahastatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimise ja avalikku kasutusse võtmisega seotud tegevusi.

Kalmar Kurs
30.06.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs

Kultuuriministeeriumis asub alates 15. augustist välissuhete osakonda juhtima pikaaegse ametnikukogemusega Kalmar Kurs. Saame tuttavaks!