Sa oled siin

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

13. detsember 2018 - 23:37
Foto: Eesti Kunstimuuseum
Foto: Eesti Kunstimuuseum

Valitsus ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) saavutasid kokkuleppe, mis tagab, et Niguliste kiriku hoone jääb Eesti Kunstimuuseumi filiaaliks ja kontserdisaaliks. Niguliste muuseum on üks väheseid Euroopa muuseume, kus kirikukunst on eksponeeritud rekonstrueeritud ajaloolises pühakojas.

Valitsuse otsuse kohaselt eraldatakse EELK-le 2018. aasta riigieelarvest 6,8 miljonit eurot. EELK omakorda loobus Niguliste kiriku ning sealsele kogudusele kuulunud vallasvara tagastamise nõudest. Kokkulepe tähendab, et pikaajaline vaidlus hoone omandiküsimuse üle on lõppenud ning kultuuriväärtuse uurimine ja kunstiaarete eksponeerimine jääb endiselt kirikuhoonesse, kuhu riik on loonud selleks kõige sobivamad tingimused. 

„Pikk vaidlus omandisuhete üle põhjustas Eesti Kunstimuuseumile kahtlemata suurt ebakindlust. Nüüd on selge, et hoone jääb kunstimuuseumi filiaaliks, mis on parim lahendus Nigulistes olevate hindamatute kunstiväärtuste eksponeerimiseks. Kindlasti rõõmustab see lahendus kõiki kultuurisõpru nii Eestist kui ka välismaalt, sest Niguliste kirik on olnud mitte ainult armastatud näituste paik, vaid ka üks hinnatumaid kontserdisaale tänu selle akustikale ja atmosfäärile,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Niguliste muuseum on üks väheseid Euroopa muuseume, kus kirikukunst on eksponeeritud rekonstrueeritud ajaloolises pühakojas. Seal asub Eesti Kunstimuuseumi kesk- ja varauusaegse kirikukunsti kogu, mis on hinnalisim ja rahvusvaheliselt kaalukaim kunstikollektsioon Eestis. Selles säilitatakse Eesti Kunstimuuseumi kõige väärtuslikumaid kirikukunsti näiteid nagu Hermen Rode peaaltar, Bernt Notke maal „Surmatants“ ning Püha Antoniuse altar ehk Passiooni altar.

„Pärast pikka ebamäärast perioodi, kui muuseum andis endast siiski parima, on nüüd palju suurem kindlus oma tegevusi jätkata. Saame veelgi paremini hoida ja tutvustada kirikukunsti. Meie eesmärk on hoida Nigulistet Eesti sakraalkunsti keskusena. Kunstimuuseum soovib selle nimel kindlasti koostööd jätkata ka kirikuga ning kinnitame, et hindamatu pärand on heades kätes,“ lisas sihtasutuse Eesti Kunstimuuseum juhatuse liige Sirje Helme.

Niguliste kiriku hoone ise on Eesti sakraalehituse üks paremaid näiteid. Kirik rajati tõenäoliselt 13. sajandi keskpaigas, seda täiendati 14. sajandil ning põhjalik ümberehitus toimus 15. sajandil. Kirikust sai Tallinna kauneim pühakoda ning tänapäeval on nii Niguliste kirikuhoone kui ka selles asuv kirikukunsti ekspositsioon Eesti rahvuslik uhkus.

Veel uudiseid samal teemal

Heimtali muuseumi eksponaadid. Foto: Kultuuriministeerium
07.08.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Tõnis Lukas: kultuurivaldkonna kriisipaketist toetuse saajate ring laieneb

Kultuuriministeerium kuulutab lähiajal välja kriisipaketi lisavoorud. Neist üks puudutab kindlasti rahvakultuurivaldkonda. Samuti tahame lisatuge pakkuda muusika suursündmuste korraldajatele ja olla toeks meie filmindusele, kirjutab kultuuriminister Tõnis Lukas. Ministri arvamuslugu ilmus Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaalis.

Noortepidu 2017. Foto: Aivar Pihelgas
06.08.2020|Kultuuriministeerium

Kultuuriminister Lukas: toetusmeede laulu- ja tantsupeo liikumisele tuleb rakendada juba järgmisest aastast

Valitsus kiitis täna, 6. augustil heaks laulu- ja tantsupeo liikumises osalevate kollektiivide juhtide palgatoetuse ettepaneku. Kultuuriminister Tõnis Lukas rõõmustas, et laulu- ja tantsupeo traditsiooni igikestvus on valitsuse jaoks prioriteet ning soovib toetusmeetme kaudu raha hakata eraldama juba tulevast, 2021. aastast.