Sa oled siin

Valitsus rahastab nii rahvusringhäälingu kui ka rahvusraamatukogu ehitust

15. august 2019 - 9:24
Foto: ERR telemaja, Kadarik Tüür Arhitektid OÜ „Roheline lina”
Foto: ERR telemaja, Kadarik Tüür Arhitektid OÜ „Roheline lina”

Valitsuskabinet leppis täna, 15. augustil kokku kinnisvarainvesteeringud lähiaastateks. Algab Eesti Rahvusringhäälingu uue telekompleksi ehitus ning Eesti Rahvusraamatukogu kauaoodatud renoveerimine.

Kahe investeeringu maht aastate peale kokku on 85 miljonit eurot. Sellest 22 miljonit läheb lähiaastatel Eesti Rahvusringhäälingule, et ehitada uus tänapäeva nõuetele vastav telekompleks, ning 63 miljonit Eesti Rahvusraamatukogule, mille ruumidesse tuuakse kõik Rahvusarhiivi Tallinnas hajali olevad üksused. Tänu sellele leiavad raamatukogu ruumid efektiivsema kasutuse, kaob dubleerimine ning tekib uusi võimalusi arendada haridust, teadust ja innovatsiooni ning luua uusi teenuseid. 

„Kolme rahvuskultuuriliselt keskse, avalik-õigusliku institutsiooni heaks minevad investeeringud on tõeliselt märgilised. Meie eesmärk on eesti kultuuri talletamine ja kättesaadavaks tegemine kõigile siin elavatele inimestele ning uute teenuste loomine. Täna kokku lepitud investeering peab selle tagama,“ ütles kultuuriminister Tõnis Lukas

Eesti Rahvusringhääling (ERR)

ERR-i praegune telekompleks aadressidel Gonsiori 27 ja Faehlmanni 12 ei vasta ohutusnõuetele, selle energiakulu on suur ning hooned ebafunktsionaalsed ja amortiseerunud. Nüüdisaegse tehnoloogiaga telekompleks kerkib praeguse Uudistemaja ja Raadiomaja, Gonsiori 21 ja Kreutzwaldi 14 kinnistute vahel olevale tühjale platsile.

„Rahvusringhäälingu arenguhüpe on vältimatu. Me konkureerime kogu maailma valdavalt ingliskeelse meediaga ja seepärast on kõrgel tasemel telekeskus ja sealt lähtuv saadete kvaliteet tugev argument, mis aitab eelkõige noori hoida eestikeelses meediaruumis. ERR on eesti keele ja kultuuri arengu üks mootoreid, sest meie kultuurisaavutuste jäädvustamisel, restaureerimisel ja digiteerimisel on juhtiv roll ringhäälingul. Tänapäevaste tingimuste loomine aitab nende eesmärkide täitmisele otseselt kaasa,“ toonitas kultuuriminister.

Uue telemaja rajamisega moodustab ERR juba olemasolevate hoonetega Kreutzwaldi tänava veeres ühtse terviku. Uude telemajja on kavandatud üle 400 töökoha. Vana telekompleks on plaanis müüa ning sellest saadavat tulu kasutada samuti uue kompleksi rajamisel.

Juba käesoleva aasta riigieelarvest tagas Kultuuriministeerium telekompleksi projekteerimise algatamiseks 1,5 miljonit eurot. Telemaja arhitektuurikonkursi võitjaks osutus arhitektuuribüroo Kadarik Tüür Arhitektid OÜ kavand „Roheline lina”, autoriteks Ott KadarikMart KadarikMats PõllumaaIndrek RünklaTanel Trepp ja Mihkel Tüür. Uue telekompleksi ehitust rahastatakse aastatel 2020 kuni 2023. 

Eesti Rahvusraamatukogu (RRK)

Veerandsaja aasta eest avatud rahvusraamatukogu on olnud aastaid renoveerimise ootel, sest hoone on ebaökonoomne ning ruumiplaan tänapäeval ebaotstarbekas. Põhjalikku remonti vajavad kommunikatsioonid. Napilt on seniajani võimalusi pakkuda uusi teenuseid, mille vajadusele osutavad nii kasutajauuringud kui ka rahvusvaheline kogemus.

„Rahvusraamatukogul on Eesti kultuurimälu hoidmisel kindel roll,“ kinnitas minister Lukas. „Lisaks sellele aga peab raamatukogu end edasi arendama avatud kultuurikeskusena, mida suurinvesteering muu hulgas ka võimaldab. Lisaks sellele, et hoone saab uued kommunikatsioonid ja maja muutub energiasäästlikuks, tekib seal seninägematuid võimalusi lugejatele uute teenuste pakkumiseks ning tõeliselt tänapäevase sisuga ruumide loomiseks, kuhu kõik on oodatud,“ lisas minister.

Rahvusarhiivi toomisest samasse hoonesse tekkiv sünergia võimaldab senisest veelgi paremini teenindada sihtrühmi ning liita kompetentse, mida vajavad mõlemad asutused. Eelkõige puudutab see säilitusvaldkonda, kus lisaks hoidlatele on ka laborid ja stuudiod konserveerimiseks ning digiteerimiseks. Ka saab üheskoos efektiivsemalt hallata IT-taristut.

Juba selle aasta riigieelarvest eraldas valitsus hoone renoveerimise algatamiseks 1,3 miljonit eurot, renoveerimistööd kestavad aastatel 2022 kuni 2027. Tööde maksumusele, 53 miljonile eurole lisandub sisseseadeks ja tehnoloogilisteks uuendusteks 10 miljonit eurot. Rahvusraamatukogu arhitekt on Raine Karp ja sisearhitekt Sulev Vahtra, hoone ehitamist alustati 1985. aastal ning see valmis 1993. aastal.

Veel uudiseid samal teemal

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.

Foto: tartu2024.ee
28.08.2019|Riigikantselei

Euroopa kultuuripealinnaks 2024 valiti Tartu

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.