Sa oled siin

Uus muinsuskaitseseadus toob rohkem paindlikkust ja toetusi ning vähendab bürokraatiat

20. veebruar 2019 - 17:02
Vana-Pääla mõisa peahoone. Foto: Reio Avaste
Vana-Pääla mõisa peahoone. Foto: Reio Avaste

Riigikogu võttis täna, 20. veebruaril vastu uue muinsuskaitseseaduse. Uus seadus tasakaalustab riigi ja kultuurimälestise omaniku õigusi ja kohustusi ning loob esmakordselt mälestise omanikule kompensatsioonisüsteemi. Muinsuskaitseameti tegevus hakkab edaspidi hõlmama nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda. Seadus jõustub 1. maist.

Muinsuskaitseseaduse uuendamise eesmärk oli ainelise ja vaimse kultuuripärandi kaitsmisega tagada Eesti kultuuripärandi säilimine ja mitmekesisus. Riik hakkab edaspidi kompenseerima mälestise omanikele muinsuskaitseseadusest tulenevate nõuete, uuringute ja muinsuskaitselise järelevalvega tekkivaid kulusid.

„Mälestised säilivad kõige paremini kui need on kasutuses ning selle tagamiseks vajamegi uut ja kaasavat lähenemist. Rikas kultuuripärand on osa meie identiteedist ja teeb Eestist just sellise Eesti, nagu me teda teame. Väärtuslik elukeskkond parandab meie kõigi elukvaliteeti ja elavdab ka turismi,“ ütles kultuuriminister Indrek Saar. „Uus muinsuskaitseseadus loob meie rahvusliku rikkuse säilimiseks ja kogu kultuuriväärtuste valdkonna arenguks paremad võimalused,“ lisas minister.

Uues seaduses kirjeldatakse esmakordselt muinsuskaitse põhimõtted ning reguleeritakse kultuurimälestiseks, muinsuskaitsealaks ja arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamine, kaitse ja säilimise korraldamine. Ühtlasi antakse mälestisi puudutavate otsuste tegemiseks ja nende tööde tegemisel suurem paindlikkus. Seni mälestise omaniku kulul toimunud muinsuskaitse eritingimuste koostamine on eelnõu järgi edaspidi Muinsuskaitseameti ülesanne ja omanikule tasuta.

Muinsuskaitseamet hakkab edaspidi arendama ka muuseumide valdkonda, kellele hakatakse pakkuma nõustamist ja koolitusi ning muuseumide infosüsteemi MuIS arendamist. Samuti hakkab amet korraldama riiklikku kogumispoliitikat ja kavandatava Eesti kultuuripärandi ühishoidla loomist. See võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda arendada ühtselt ning valdkonnale eraldatud ressursse kasutada paindlikumalt ja efektiivsemalt.

Uus muinsuskaitse seadus jõustub 1. maist. Muinsuskaitseseaduse rakendusasutuseks jääb Muinsuskaitseamet.

Seaduse tervikteksti on võimalik lugeda Riigikogu kodulehel. Vaata ka vastuseid korduma kippuvatele küsimustele.

 

Lisainformatsioon 

Liina Jänes

Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik

6 282 381

liina.janes@kul.ee

 

Veel uudiseid samal teemal

Leelo Tungal. Foto: Annika Haas
03.12.2019|Kultuuriministeerium

Algab kandidaatide esitamine riigi kultuuri- ja spordipreemiatele

Kultuuriministeerium ootab ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Kandidaatide esitamiseks on aega 10. jaanuarini 2020. 2019. aastal pälvisid kultuuri elutööpreemia kirjanikud Leelo Tungal (fotol) ja Viivi Luik ning loodusemees ja mõtleja Fred Jüssi, riiklikud spordi elutööpreemiad aga kergejõustikutreener Toomas Merila ja spordijuht Toomas Tõnise.

Kultuur 2030 arutelu Treski küünis
29.11.2019|Kultuuriministeerium

Uue perioodi alusdokumendid hakkavad kuju võtma

Läheneb aeg, mil saab kokku kultuuri- ja lõimumispoliitika alusdokumentide esialgne tekst. Kuidas dokumentide koostamine on seniajani läinud ning millist infot pakkus sügisene ringsõit kõigis maakondades, tutvustavad Kultuur 2030 protsessi juht Katre Väli ja lõimumiskava juht Olga Sõtnik.