Sa oled siin

Uus muinsuskaitseseadus läbis Riigikogus esimese lugemise

26. september 2018 - 19:07
Kultuuriminister Indrek Saar
Kultuuriminister Indrek Saar

Riigikogus oli täna, 26. septembril esimesel lugemisel uue muinsuskaitseseaduse eelnõu. Uus muinsuskaitseseadus loob valdkonnas rohkem tasakaalu omanike ja riigi kohustuste vahel ning pöörab senisest rohkem näo mälestiste omanike vajaduste poole.

Mälestiste omanikke on Eestis 135 000, seega võib öelda, et uus seadus puudutab otseselt iga kümnendat Eesti elanikku.

„Meid ümbritsevast keskkonnast sõltub meie elukvaliteet ja identiteet. Kahtlemata on selle juures üheks suureks faktoriks hoitud ja korras kultuuripärand. Uue seadusega tuleb riik omanikele appi ja loob tingimused, kus mälestiste kaitsmisel on piiramine ja abistamine paremini tasakaalus ja kultuuripärand hoitud,“  ütles kultuuriminister Indrek Saar.

Eelnõu eesmärk ongi avalike ja erahuvide tasakaalustamine. Riigi kohustusi suurendatakse mälestise omaniku kasuks, panustatakse rohkem nõustamis- ja ennetustegevusse ning otsuste tegemisel antakse suurem paindlikkus. Riik võtab enda kanda muinsuskaitse eritingimuste andmise ning uuringute ja järelevalve osalise hüvitamise. Uuringute ja järelevalve hüvitamiseks on riigieelarvest ette nähtud täiendavad 1,4 miljonit eurot aastas, mis kahekordistab senised riigipoolsed toetused.

Muinsuskaitseseaduse eelnõu näeb ette, et Kultuuripärandiamet koordineerib tulevikus nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonda ühiselt, olles kultuuripärandi valdkonna kompetentsikeskuseks.

Valitsus kiitis seaduseelnõu heaks oma 30. augusti istungil, edasised arutelud seaduse üle toimuvad Riigikogus. Kultuuriministeerium soovib eelnõu seadusena jõustada 1. jaanuaril 2019.

 

Lisainfo:
Liina Jänes
muinsuskaitsenõunik
Kultuuriministeerium
6282381
liina.janes@kul.ee

Veel uudiseid samal teemal

Leelo Tungal. Foto: Annika Haas
03.12.2019|Kultuuriministeerium

Algab kandidaatide esitamine riigi kultuuri- ja spordipreemiatele

Kultuuriministeerium ootab ettepanekuid Eesti Vabariigi kultuuripreemiate ja spordipreemiate määramiseks. Kandidaatide esitamiseks on aega 10. jaanuarini 2020. 2019. aastal pälvisid kultuuri elutööpreemia kirjanikud Leelo Tungal (fotol) ja Viivi Luik ning loodusemees ja mõtleja Fred Jüssi, riiklikud spordi elutööpreemiad aga kergejõustikutreener Toomas Merila ja spordijuht Toomas Tõnise.

Kultuur 2030 arutelu Treski küünis
29.11.2019|Kultuuriministeerium

Uue perioodi alusdokumendid hakkavad kuju võtma

Läheneb aeg, mil saab kokku kultuuri- ja lõimumispoliitika alusdokumentide esialgne tekst. Kuidas dokumentide koostamine on seniajani läinud ning millist infot pakkus sügisene ringsõit kõigis maakondades, tutvustavad Kultuur 2030 protsessi juht Katre Väli ja lõimumiskava juht Olga Sõtnik.