Sa oled siin

Uus muinsuskaitseseadus jõustub 1. mail

28. veebruar 2019 - 11:14
Tallinna vanalinn. Foto: Rasmus Jurkatam
Tallinna vanalinn. Foto: Rasmus Jurkatam

Riigikogus 20. veebruaril vastu võetud uus muinsuskaitseseadus jõustub 1. mail – rohkem paindlikkust ja toetusi, vähem bürokraatiat. Uue seadusega kaasnevat selgitavad Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes ja muuseuminõunik Marju Reismaa.

Liina Jänes, esmalt lihtne küsimus, milleks meile üldse muinsuskaitse?

Igas kultuurriigis on kokku lepitud, et teatud inimlooming on nii väärtuslik, et võiks ses ajalises maailmas säilida kauem kui ühe või paar inimpõlve. Korrastatud ja hoitud kultuuriväärtused loovad paremat elukeskkonda, elavdavad majandust, loovad töökohti ja kasvatavad riigi konkurentsivõimet.

Muinsuskaitsevaldkonna korraldus peab ajaga kaasas käima ja see on ka uue seaduse eesmärk.

Oluline on mõista, et kui me ei liigu muinsuskaitseseadusega 21. sajandisse, siis kannatab meie kultuuripärand. Euroopa kultuuripärandiaastal viidi läbi üle-euroopaline uuring, mille järgi 94% Eestis vastanutest peab kultuuripärandit riigile oluliseks. 86% neist tunneb uhkust mõne oma piirkonna või riigi mälestise või ajaloolise koha, kunstiteose või pärimuse üle.

Kultuuripärandi väärtustamine ja säilitamine on ühiskonna ühine kohustus. Uue seadusega astub riik suure sammu omanike poole, kelle õlul mälestiste säilitamine seni suuresti püsis.

Kriitikud heidavad süsteemile ette loakohustust ja ametnikele kaalutlusõigust. Kas kuldne kesktee on saavutatav?

Loakohustus on kogu süsteemi nurgakivi ja kaalutlusõigus annab võimaluse läheneda kirikule ühtemoodi ja rehemajale teistmoodi. Kaitsealuste objektide hulgas ei ole olemas nii-öelda keskmist, mille järgi saaks vormida kõigile objektidele ja inimestele sobiv seadus. Seadus peab ju sobima kõigile pärandiobjektidele alates kirjaoskuse eelsest ajast pärit arheoloogilisest leiust kuni linnahallini. Sestap lähtutaksegi ettevaatusprintsiibist – kõik mälestisel tehtavad muudatused peavad olema läbi räägitud ja kokku lepitud. Kitsenduste ja lubatavuste määramisel lähtutakse iga konkreetse mälestise eripäradest. See ongi omaniku ja muinsuskaitsja pidev dialoogi koht.

Millised on suuremad muudatused, mis uus seadus kaasa toob? 

Kõige märgilisem muutus on see, et esmakordselt kirjutab seadus lahti muinsuskaitse põhimõtted ja luuakse kompensatsioonisüsteem. Mälestise omanikule hüvitatakse see osa töödest, mis tuleneb otseselt muinsuskaitseseadusest ehk uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve. Kindlasti väheneb ka keeruline paberimajandus. Nii vahetab mõne loakohustuse välja teatisekohustus, näiteks mälestise kaitsevööndis ehitamise ja uuringu alustamise puhul.

Seni kehtiv seadus nõuab mälestise ja muinsuskaitseala hoone restaureerimiseks ja konserveerimiseks alati põhiprojekti. Peale 1. maid võib lihtsamaid töid teha tegevuskava alusel. Kui ehitusprojekt on vajalik, määratakse projekti staadium eritingimustega. Muinsuskaitse eritingimusi annab uuringute põhjal edaspidi Muinsuskaitseamet, ja teeb seda omanikule tasuta. Praegu lubab seadus leevendusi teha ainult ajaloo- ja arheoloogiamälestistel. Edaspidi saab leevendusi teha kõigil mälestise liikidel ja need määratakse juba mälestiseks tunnistamisel.

Mälestise kaitsevöönd ja muinsuskaitseline järelevalve ei ole enam kohustuslikud, vaid määratakse üksnes vajadusel.

Samuti suureneb toetuste eelarve. Omandireformiga tagastatud ehitismälestiste restaureerimise toetamiseks saab kasutada ka erastamisest laekuvat raha. Praegu on restaureerimistoetuste eelarve 1,4 miljonit eurot aastas. Erastamisest laekuva raha summa on hinnanguliselt täiendavad umbes 1 miljon eurot.

Muinsuskaitseamet pöörab tulevikus suuremat tähelepanu nõustamis- ja ennetustegevusele, sest omanikul on alati mõislikum ja odavam enne tööde alustamist nõu küsida. Ametil on esindus igas maakonnas, kust juba tööde planeerimisel on hea nõu küsida. Spetsiifilisemate küsimuste korral annavad nõu insenerid, arheoloogid ja teised spetsialistid.

Seadusega luuakse muuhulgas uus mälestise liik, milleks on ajalooline looduslik pühapaik. Arheoloogiapärandi kaitseks lisandub mälestise kõrvale arheoloogilise leiukoha kaitse. Leiukohas kehtib edaspidi uurimiskohustus ja otsingukeeld, muid piiranguid ei ole.

Marju Reismaa, seadus puudutab ka muuseume. Mida see nende jaoks tähendab?

Muuseumide jaoks muutub nii mõndagi, ehkki külastaja neid muutusi ilmselt ei hooma. Muinsuskaitseamet hakkab alates 1. maist koordineerima nii muinsuskaitse kui ka muuseumide valdkonna arendamist. See hõlmab muuseumide infosüsteemi arendamist, muuseumidele projektitoetuste jagamist, rahvusvaheliste näituste kahjuhüvitise taotluste menetlemist, muuseumikogude järelevalvet. Ka on siia arvestatud kõikide muuseumide nõustamine olenemata nende juriidilisest või omandivormist muuseumiseaduse, autoriõiguste ja andmekaitse küsimustes. Ühtlasi jäävad ameti korraldada ja hallata muuseumitöötajate koolitused ning juhendite ja standardite juurutamine.

Ameti uued ülesanded hõlmavad ka muuseumide ühishoidlate kavandamist ning nende valmides ka juhtimist.

Kultuuriministeerium jääb muuseumidele kontaktiks investeeringute ja riigi antava tegevustoetuse küsimustes. Selline ümberkorraldus võimaldab kultuuriväärtuste valdkonda juhtida ühtselt ning ressursse paindlikumalt ja efektiivsemalt kasutada.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.

Foto: tartu2024.ee
28.08.2019|Riigikantselei

Euroopa kultuuripealinnaks 2024 valiti Tartu

Rahvusvaheline sõltumatu ekspertkomisjon otsustas täna, 28. augustil Tallinnas, et Euroopa 2024. aasta Eestist valitud kultuuripealinnaks saab Tartu. Lisaks Eestile saab kultuuripealinna tiitlit kanda ka üks Austria linn ning üks linn Euroopast, mis ei kuulu Euroopa Liitu.