Sa oled siin

Uuring: disaini strateegiline kasutamine kasvatab ettevõtete konkurentsivõimet

28. detsember 2018 - 11:17
Cleveron AS pälvis Ettevõtluse Auhindade jagamisel muuhulgas ka tiitli "Aasta disainirakendaja 2018".
Cleveron AS pälvis Ettevõtluse Auhindade jagamisel muuhulgas ka tiitli "Aasta disainirakendaja 2018".

2018. aasta novembris valmis EASi tellitud ja Tartu Ülikooli rakendusuuringute keskuse RAKE uuring, mis kaardistas disainikasutust Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes ning kirjeldas disaini mõju majandusele ja ettevõtete äritegevusele. Uuringu tulemusi aitavad avada Eesti Disainikeskuse juht Tiia Vihand ja Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok.

Eesti Disainikeskuse juht Tiia Vihand: Eestis disainivaldkonda ja disaini mõju piisavalt uuritud ei ole. Tarkade otsuste tegemiseks on meil vaja süsteemseid uuringuid, koguda võrreldavaid andmeid disaini panuse kohta majandusse ja ettevõtete äritegevuse paranemisse, sealhulgas disainivaldkonna elujõulisuse kohta. Seetõttu on väga hea, et lõpuks ometi on valminud uus uuring Eesti ettevõtete disainikasutuse kohta, et kaardistada olukord ja arengud disainist arusaamisest ja selle kasutusest ettevõtetes ja sihtasutustes nende endi hinnangute põhjal. Uuring annab hea ülevaate, millisel tasemel Eesti ettevõtted disaini kasutamisel hetkel on. Oleme seda uuringut oodanud väga kaua, kuna eelmine sarnane uuring toimus 2013. aastal.

Varasemad uuringud ja strateegilised dokumendid on toonud välja, et Eesti üheks mureks on Eesti ettevõtete ebapiisav võimekus kasvatada Eesti jõukust seeläbi, et toota efektiivselt kõrge lisandväärtusega tooteid ja pakkuda innovaatilisi tooteid ja teenuseid. Innovaatiliste toodete või teenuste arendamise üha olulisemaks eelduseks on ettevõtte disaini rakendamise võimekus ning kasutajakeskne lähenemine.

Disaini kasutamisel Eestis on veel tublisti kasvuruumi. Disaini kui strateegilise tööriista rakendamise üheks takistuseks on olnud üldine arusaamine disainist. Disaini on pigem kaldutud seostama toodete ja teenuste väljanägemisega ning selle rakendamiseks on peetud toodete väljanägemise kujundamist. On näha, et arusaamine disainist on muutumas, ettevõtted on hakanud disainiga seostama vähem lihtsalt toodete ja teenuste väljanägemist ja olemust ning rohkem nägema disaini kui strateegilist tööriista, mis on oluline osa toodete ja teenuste loomisel ning suurema müügi saavutamisel. Siiski on 31% ettevõtete juhtide jaoks ikka veel disain pigem seotud sellega, kuidas tooted või teenused välja näevad. Seetõttu on jätkuvalt oluline kasvatada teadlikkust disainikasutuse võimaluste, erinevate disainiliikide ning disainikasutuse mõjude kohta.

Jätkuvalt kasutavad meie ettevõtted veel üsna vähe professionaalset disainerit. Professionaalset disainerit on kasutanud viimasel paaril aastal 45% ettevõtetest. Ohukoht on jätkuvalt see, et kui 8% uuringus osalenud ettevõtetest vastas, et neil on majasisene disainer/disainerite meeskond, siis neist vaid 58% on disainiharidusega. Liialt paljudes ettevõtetes – üle 50% ettevõtetest, mis on viimase paari aasta jooksul uusi tooteid ja teenuseid välja töötanud, tegeleb disainiga juht või omanik ise või disainerihariduseta isik.

Samas on meil ette näidata ka suurepäraseid edulugusid. Nii näiteks disaini strateegiliselt kasutav ettevõte Cleveron, kes noppis viimastelt ettevõtlusauhindadelt hulgaliselt auhindu, muuhulgas ka parima disainirakendaja auhinna. Uuring kinnitab, et Eesti ettevõtetes on hakatud varasemaga võrreldes rohkem teadlikult ja süstemaatiliselt disaini kasutama ja seda ettevõtte erinevatesse protsessidesse integreerima. Ettevõtete hulk, mis kasutab disaini strateegiliselt, on võrreldes 2013. aastaga kahekordistunud ehk kasvanud 14%-ni, mida on muidugi ikka veel liiga vähe. Samas on disainikasutuse uuringu kohaselt 43% ettevõtteid jätkuvalt disainiredeli[1] 1. astmel ja disaini oma tegevuses ei kasuta, 24% kasutab disaini toodete viimistlemisel või turundusmaterjalide tootmisel.

Miks peaks ettevõte disaini kasutama? Ettevõtted, kes kasutavad disaini süstemaatiliselt ja strateegiliselt, väidavad, et see toob kasu mitmel tasandil. Üle poole ettevõtetest, mis on viimase kahe aasta jooksul kasutanud professionaalset disaini leiab, et disaini kasutamise tulemusel on kasvanud ettevõtte konkurentsivõime. Üle poolte ettevõtetest, mille kasum on viimase kolme aasta jooksul mõõdukalt või kiiresti kasvanud, seostas kasumi ja käibe kasvu disaini kasutamisega. Samas ei ole meil veel hetkel metoodikat, kuidas disaini kasutamise mõju objektiivselt hinnata.

Uuring on hea lähtekoht, millest edasi minna. Kui siia juurde lisada ka loodetavasti lähitulevikus läbi viidav disainikasutuse mõju uuring, siis oleks meil palju parem alus nii edaspidiseks  riiklike poliitikate kujundamiseks kui ka disainiteadlikkust ja disainikasutust toetavate meetmete ja teenuste väljatöötamiseks.

Kultuuriministeeriumi loomemajandusnõunik Anu-Maaja Pallok: Aastate jooksul on disainikasutuse edendamiseks algatatud ja ellu viidud mitmeid programme, toetatud on nii disainiteenuse pakkujate kui ka kasutajate arengut ning ettevõtjate ja disainerite koostööd. Hea meel on tõdeda, et disain on saanud järjest enam tootearenduse lahutamatu osa ning teadlikkus disaini kui strateegilise tööriista kasutamise võimalustest on suurenemas. Siiski – disainmõtlemise levikul nii era- kui ka avalikus sektoris on veel palju kasvuruumi. Äsjane uuring andis üle 400 Eesti ettevõtte ja organisatsiooni küsitlemise tulemusena ülevaate sellest, mis ja kuidas on viimase viie aasta jooksul muutunud, millisele disainiredeli pulgale oleme jõudnud, mis on disainikasutusega seotud takistused ja tulevikuootused, ning tekitas edaspidisteks aruteludeks ja analüüsideks hulgaliselt miks-küsimusi. Uuringu läbiviija poolt tehtud soovitused kõnetavad peamiselt küll poliitikakujundajaid, kuid mõtteainet peaks uuringust leidma nii disainerid kui erinevate valdkondade ettevõtjad.

Uuringus osalenud ettevõtte Cleveroni asutaja ja juhataja Arno Kütt: Positiivsena jäi uuringust silma, et tähelepanu on rohkem pööratud alustuseks disaini mõiste lahti harutamisele ja sellele, kuidas disaini erinevates ettevõtetes mõistetakse.

Üks keeruline teema on disainikasutuse kasu hindamine. Usun, et selles, et hea disain aitab paremini müüa, ei kahtle keegi, aga kuidas seda tegelikult numbritesse arvutada, oskavad ilmselt väga vähesed välja mõelda. Kui Cleveron neile küsimustele uuringu käigus vastas, siis päris palju vastuseid tuli ikka kiirelt kõhutunde pealt. Meie ei keskenduks niivõrd hinnangutele, et kui suur oli disaini mõju mingile näitajale, vaid et kas ja kuidas ettevõtjad seda mõju mõista ja mõõta oskavad. 

Uuringutega käib tavaliselt kaasas keskmiste tulemuste välja toomine ja üldpildi saamiseks on see väga hea, aga põnevam osa on alati äärmused. Need on kõige mõtlemapanevamad ja õpetlikumad – miks ühel läheb hästi ja teisel halvasti? Selle mõistmiseks oleks muidugi vaja minna praegusest küsitlusest rohkem konkreetsetesse näidetesse ja võrdlustesse, vaadelda muuhulgas sarnaseid protsesse kas samas või erinevates ettevõtetes koos ja ilma disainikasutuseta. 

* * *

Uuringu „Disainikasutus Eesti ettevõtetes ja sihtasutustes“ läbiviimist rahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist loomemajanduse arendamise meetmest.

Disainikasutuse uuringuga saab tutvuda Kultuuriministeeriumi veebilehel (3.75 MB, PDF).

Disainiteemadest loe ka jaanuaris ilmuvast EASi Ettevõtlusuudistest: https://www.eas.ee/


[1] Disainiredel on Taani Disainikeskuse poolt 2003. aastal välja töötatud metoodika, mis võimaldab analüüsida nii ettevõtete kui ka avaliku sektori disainikasutuse määra ja kavandada muutusi organisatsiooni arengus, realiseerimaks disainimõtlemise potentsiaali. Vt lisa https://danskdesigncenter.dk/en/design-ladder-four-steps-design-use; https://disainikeskus.ee/ettevotjale

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriministeeriumi hoone
25.03.2019|Kultuuriministeerium

Tänasest jõustusid taotlusvooru "Rahvusvahelised kultuuri- ja spordisündmused" uuenenud tingimused

Alates tänasest, 25. märtsist jõustus kultuuriministri 19. märtsi 2019 määrus nr 9 „Rahvusvaheliste kultuuri- ja spordisündmuste toetamise tingimused ja kord“. Määruse alusel saab taotluseid esitama hakata alates 8. aprillist 2019.

„Tõmba ja kleebi” seinakattematerjal. Foto: Red Dot 2019
25.03.2019|Kultuuriministeerium

Arhitektuuri- ja disaininõunik: Red Doti võit näitab meie disaini professionaalsust ja kõrget kvaliteeti

Eesti disainerite loodud seinakattematerjal Groveneer võitis rahvusvahelise Red Dot 2019 tootedisaini auhinna. Kultuuriministeeriumi arhitektuuri- ja disaininõuniku Veronika Valk-Siska sõnul näitab kaalukas rahvusvaheline tunnustus, et meie disain on professionaalne ning sellel on kõrge kvaliteet.