Sa oled siin

Uuring aitab esile tõsta Eestis oleva militaarse jalajäljega seotud võimalusi

4. mai 2018 - 13:26
Raadi lennuvälja lennujuhtimiskeskus. Foto Mart Mõniste
Raadi lennuvälja lennujuhtimiskeskus. Foto Mart Mõniste

Eesti militaarpärandi uuring annab ülevaate meie 19. ja 20. sajandi militaarpärandist. Uuringu tulemused võivad olla abiks nii turismikorraldajatele kui ka kõigile teistele, kes tunnevad huvi eri ajaperioodidel Eestisse jäänud militaarse jalajälje vastu.

Eesti sõjaajalooline arhitektuuripärand on rikkalik, militaarehitisi on rajatud kõigil ajastutel ja need moodustavad olulise osa Eesti ehituspärandist. Uuringu esmane eesmärk oli saada ülevaade Eestis 19. ja 20. sajandil ehitatud militaarhoonetest ja rajatistest, mis on säilinud, kuid pole kaitse all.

„Seni on puudunud üle-eestiline vaade, mille põhjal militaarehitisi omavahel võrrelda või nende kultuuriväärtust hinnata. Kõige olulisem on aga, et info on avalikult kättesaadavaks tehtud ja asutused ning inimesed saavad sellega oma tegevuses arvestada,“ ütles Kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes. „Riikliku kaitse alla võtmise otsused, seaduse alusel piirangute seadmine ja ka lammutamisotsused peavad olema põhjalikult kaalutud ning põhinema üle-eestilisel võrdleval analüüsil. Uuringu tulemused aitavad seda lünka täita. Kõik asjad ei peagi olema riigi kaitse all, kogukonnakaitse töötab sageli paremini,“ lisas Jänes.

Ülevaates on andmed 350 ehitise või rajatise kohta. Enamik neist on kompleksid, mis koosnevad mitmest objektist, seega on kaardistatud ehitiste või rajatiste koguarv 3386.

Uuringu koostajad andsid ka soovitusi militaarpärandi nähtavuse tõstmiseks, mille üks võimalus on militaarturism. Selle soodustamiseks tehakse uuringus ettepanekuid objektide heakorrastamiseks ja viitade paigaldamiseks, aga ka digieksponeerimiseks.

„Näiteks külma sõja perioodi militaarrajatised on maailma mastaabis piisavalt haruldased ja Eesti on üks väheseid kohti, kus need on huvilisele külastuseks enamasti kättesaadavad,“ ütles uuringu üks läbiviijatest Ain Tähiste. „Kindlasti pole meile jõukohane säilitada kõiki tänaseni säilinud militaarehitisi. Samas on täiesti võimalik säilitada need põhjalikult dokumenteerituna – ülesjoonistatuna või -pildistatuna digitaalkujul,“ sõnas Tähiste.

Kõigist kaardistatud objektidest 29 kohta tegid uuringu koostajad ettepaneku mälestiseks tunnistamise kohta. Enamiku objektide puhul on otstarbekam nende kohta infot koguda ning teha need kättesaadavaks. Uuringu käigus kogutud info on kõikidele omavalitsustele, planeerijatele, arendajatele, uurijatele, turismikorraldajatele ja muudele huvilistele vabalt kättesaadavad kultuurimälestiste registri alam-andmebaasis siin.

Uuringu „Eesti sõjaajaloolise arhitektuuripärandi kaardistamine ja kasutusvõimaluste analüüs. 19. ja 20. sajand“ viis Kultuuriministeeriumi tellimusel läbi Eesti Muinsuskaitse Selts.

Militaarpärandi fotogalerii asub siin.

Veel uudiseid samal teemal

Tartu 2024. Foto: Kultuuriministeerium
12.11.2019|Kultuuriministeerium

Kõik kolm 2024. aasta Euroopa kultuuripealinna on selgunud

Teisipäeval, 12. novembril selgus kolmas, seni veel otsustamisel olnud 2024. aasta Euroopa kultuuripealinn. Vastavalt reeglitele tuleb see linn Austriast, kus võitjaks ostus väikelinn Bad Ischl. Lisaks on 2024. aastal Euroopa kultuuripealinnad Tartu ning Norra linn Bodø.

11.11.2019|Kultuuriministeerium

Konkurss Eesti Hoiuraamatukogu direktori ametikohale

Kultuuriministeerium kuulutab välja konkursi leidmaks Eesti Hoiuraamatukogule direktorit. Kandideerimisdokumentide esitamise tähtaeg on 26. november 2019.