Sa oled siin

Uue perioodi alusdokumendid hakkavad kuju võtma

29. november 2019 - 10:04
Kultuur 2030 arutelu Treski küünis
Kultuur 2030 arutelu Treski küünis

Nii alusdokumendi „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“ kui ka „Lõimuv Eesti 2020“ tähtpäevad saabuvad peagi. Uus alusdokument "Kultuuripoliitika põhialused aastani 2030" ehk Kultuur 2030 loob visiooni ja pika plaani, kuidas järgmisel kümnendil selle eesmärgi poole liigutakse.

Eesti kultuuri hoidmine ja arendamine on meie kõigi, ühiskonna ühine eesmärk ja riigi põhiseaduslik kohustus. Selleks tuleb tagada kõigile inimestele võimalus kultuuri loomises osaleda ja ka sellest osa saada.

„Kultuur 2030“ ja „Lõimuv Eesti 2030“ eesmärk on  koondada põhimõtted, eesmärgid ja visioonid, mille täitmisse sooviksid samavõrd panustada nii riigi, kohaliku omavalitsuse kui ka kogukonna tasandil tegutsejad. Nii poliitika kujundajad, rakendajad kui ka kultuuri loojad ja vahendajad.

Seetõttu korraldas Kultuuriministeerium lisaks valdkondlikele ja valdkondade ülestele kohtumistele sügiskuudel maakonnatuuri, et tutvustada arengudokumentide ideid ning korjata uut sisendit igas Eesti nurgas. Kokku osales aruteludel ligi 270 inimest ning peaaegu kõigis maakondades kostis väide, et probleemid on täiesti erinevad ja piirkond vääriks eraldi kultuuri- või majandusprogrammi. Kindlasti peabki iga inimene seisma oma kodukoha eest.

Katre Väli, milline on konkreetsem tagasiside sügiseselt ringsõidult?

Tegelikult kõlasid kõikide maakondade aruteludes ikkagi samad mured. Ühe läbivana ehk see, et inimestel pole aega ega võimalust kokku saada ja asju arutada, olgu siis valla, valdkonna või maakonna tasandil kogemuste jagamiseks, koostööks ja sündmuste ajakavade ühtlustamiseks. Teiseks jäi kõikjalt kõlama haldusreformi järgne mure maakonna identiteedi ning kohatise segaduse pärast ehk kes peaks vastutama kultuurivaldkonna koostöö eest.

Kultuurivaldkonna arutelud koondusid nelja teema alla: rahastamine, haritus, tehnoloogia ja kogukond ning keskkond. Väljakutsetena jäid kõlama riigi ja kohaliku omavalitsuse asutuste palgaerisused, regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks vajadus laiendada programmi „Teater maal“ analoogi teistessegi valdkondadesse, samuti suur info üleküllus ja samas turunduse keerukus. Toodi välja vajadus ühe kogu Eestit hõlmava sündmuste kalendri järele, milles saaks teha maakonna- ja vallapõhiseid otsinguid. Praegu on palju konkureerivaid kodulehti ja samas puuduvad oskused edukaks veebiturunduseks. Ühtsemad veebikeskkonnad võiksid olla ka kultuuri andmekogude kontekstis. Samas mõnes maakonnas, eriti Kagu-Eestis on jätkuvalt probleemiks toimiv internetiühendus. Erivajadustega inimeste kaasamisel on endiselt kitsaskohaks info ja oskuste puudus. Mitmetel kultuuritegijatel oli mureks ka regionaalse tasakaalustatuse puudumine kõrghariduses. Toodi välja, et eelarvest suur osa on ette nähtud hariduskuludeks, aga mitte kultuuritegevusteks.

Mitmes arutelus käis läbi mure meie laulu- ja tantsupeo kultuuri edasikestmise üle, rõhuga rahvakultuurile kui ühisele ajaveetmisele ja harrastusele. Igas maanurgas ei ole tahtmist, inimesi ega võimekust panna kokku „professionaalset“ rühma. Paljudes maakondlikes arengukavades oli eesmärgina sõnastatud kultuuri- ja turismisektori tihedam koostöö.

Paraku on kõigi maakondade ühiseks mureks vananev ja vähenev rahvastik, välja arvatud Tartu ja Tallinna ümbruse „kuldsed ringid“. Kõik maakonnad otsivad lahendust küsimustele, kuidas saada oma valda noori peresid, ettevõtlikke inimesi ja kuidas luua kaasaegset elukeskkonda, mille osa on ka mitmekülgne kultuurielu.

Mille üle võib heameelt tunda?

Tore, et kõik maakonnad suutsid lisaks väljakutsetele tuua esile ka positiivse poole. Näiteks Pärnumaal teevad linnavalitsus ja kolledž koostööd õppekava väljatöötamisel, Viljandimaal käivad mitmed töökohapõhised õpped, näiteks Ugala teatris ja Cleveronis. Järvamaal toimuvad mitmekesised kohalikku kultuurilugu tutvustavad haridusprogrammid, Ida-Virumaal aktiivne rahvuste ümarlaud, Saaremaal põhjalik kultuuripaikade kaardistus. Osades Raplamaa valdades on läbi mõeldud ürituste roteerumine rahvamajades, Valgamaal toimib rahvamajade ühtne juhtimissüsteem ülesannete parema jaotusega. Tartumaal aga on käima läinud uudne kultuuri rahastamise mudel „hullude ideede“ rahastamiseks.

Võime öelda, et kohtusime väga paljude Eesti kultuuri, keele ja tuleviku üle mõtlevate ning oma kodukohast hoolivate inimestega kaunites paikades.

Meelde jäävad Viljandimaa Männiku metsatalu karaskid, tuulised lennusõidud Kärdlasse, Nasva klubi merelõhn, Paide muusika- ja teatrimaja väärikas hoone, Pärnu muuseumi aruteluruumi kõrval oleval näitusel klaaskastides paiknenud hirmuäratavad ämblikud ja palju muud.

Olga Sõtnik, kuidas läksid lõimumispoliitika arengukava arutelud?

Me keskendusime kuuele teemavaldkonnale, mis said valitud nii eelnevate mõttevahetuste kui ka mitmete uuringute ja analüüside põhjal. Need on teisest rahvusest inimeste ühtekuuluvustunne Eesti ühiskonnaga, sotsiaalmajanduslik toimetulek ja eesti keele oskus. Samuti oli kõne all ühise ja usaldusväärse inforuumi olemasolu, lõimumist toetav haridussüsteem ning inimeste- ja kogukondadevahelised kontaktid. Osalejad jagasid oma kogemusi ja kokkupuuteid nende teemadega. Mõeldi, millised on lõimumisvaldkonna suurimad väljakutsed nende piirkonnas ning kuidas on seni püütud nendega toime tulla – mida on just kohapeal võimalik ära teha, et kujundada sidusamat ühiskonda. Ka räägiti sellest, millised on ootused ja ettepanekud riigile probleemide lahendamiseks.

Maakonniti on kokkupuude lõimumisteemadega ilmselt väga erinev?

Kokkupuuted on tõesti väga erinevad. Üldjuhul regioonides, kus muust rahvusest elanike hulk on märkimisväärne, kujuneb arutelu väga aktiivseks. Kuid on ka erandeid, näiteks Hiiumaa, kus välispäritoluga inimesi on väga vähe, ent huvi lõimumise vastu suur. Arutelu oli seal elav ning osalejad tõid näiteid selle kohta, kuidas Hiiumaa inimesed ja lausa kogukonnad juba osalevad ettevõtmistes, mis on suunatud erinevast rahvusest inimeste omavaheliste kontaktide kasvule. 

Mida enim peljatakse?

Suurima väljakutsena nimetati igas maakonnas eesti keele oskuse omandamist. Ühiselt leiti, et oluline on mitte ainult õppimisvõimaluste pakkumine, kuid ka inimeste motivatsiooni tõstmine. Keeleõpe ei tohiks olla sund, vaid vabatahtlik valik. Leiti, et parema eesti keele oskusega kaasneks ka inimeste parem majanduslik toimetulek. 

Olulisteks väljakutseteks nimetati ka ühise inforuumi tekitamist ja koosõppimist. Suurt tähelepanu pöörati mitteformaalse koosõppimise võimalustele, mis aitaks kaasa tihedate inimeste- ja kogukondadevaheliste kontaktide loomisele. Mitmetes maakondades aitavad sellele kaasa rahvus- ja kultuuriseltsid, kes korraldavad üritusi, festivale ja töötubasid. Positiivsete kogemustena toodi välja ka õpilas- ja tööjõuvahetuste, rotatsioonide ning muude ettevõtmiste korraldamist Eesti eri piirkondade vahel.

Nii et inforuum on ikkagi murekoht, kuid milliseid lahendusi nähakse?

Väga oluline on Eesti meedia atraktiivsuse tõstmine muust rahvusest inimeste seas. See on oluline, sest ühtne inforuum on eeldus ühtse väärtusruumi tekkimisele, mis on omakorda oluline aspekt lõimumise juures. Lisaks, enamikus maakondades rõhutati ka vajadust arvestada rohkem uussisserändajatega ning pöörata tähelepanu nende muredele ja ühiskonnaga integreerumise võimalustele.

 

Täname väga kõiki maakonnatuuri arutelupäevadele kaasa aidanud partnereid – maakondlikke arendusorganisatsioone, omavalitsuste liite ja meid vastu võtnud toredate kohtade omanikke ning kohvipauside korraldajaid! Suur tänu ka Rahvakultuuri Keskusele, mille spetsialistid kõikidel aruteludel osalesid. Lisaks Kultuuriministeeriumile tutvustas oma tegevusi Integratsiooni Sihtasutus (INSA), mille esindajad osalesid kõigil aruteludel. Paljudes paikades tekkis hulk isiklikke kontakte osalejate ja INSA töötajate vahel, mis loodetavasti saavad tulevikus juba uuteks algatusteks. 

Põhjalikum kokkuvõte kõigi arutelude tulemustega ning viidetega maakondlikele arengustrateegiatele valmib juba peatselt. Kultuur 2030 täpsem info on Kultuuriministeeriumi kodulehel siin, lõimumiskava kohta saab lähemalt vaadata siit.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuurisõber 2018 gala
10.12.2019|Kultuuriministeerium

Algas konkurss Kultuurisõber 2019

Kultuuriminister Tõnis Lukas kuulutas täna, 10. detsembril välja konkursi Kultuurisõber 2019. Konkursil tunnustatakse neid eraisikuid, ettevõtteid või organisatsioone, kes on kultuurile aasta jooksul olnud toeks rahaliselt või tegudes. Kandidaatide esitamine on avatud reedeni, 10. jaanuarini 2020, võitjad avaldatakse traditsioonilisel Kultuurisõbra tseremoonial, mis toimub sõbrapäeval, 14. veebruaril 2020.

Kultuuritöötajate palgaleppe allkirjastamine
09.12.2019|Kultuuriministeerium

Palgalepe: kultuuritöötajate palgafond suureneb 2,5 protsendi võrra

Kultuuriminister Tõnis Lukas ja Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsiooni (TALO) juhatuse esimees Ago Tuuling allkirjastasid täna, 9. detsembril kultuuritöötajate palgakokkuleppe. Selle kohaselt tõuseb Kultuuriministeeriumi valitsemisala asutuste töötajate palgafond 2,5 protsendi võrra.