Sa oled siin

Uue muinsuskaitseseaduse esimene versioon on aruteludeks avatud

9. september 2014 - 11:32
Tallinna vanalinn Oleviste kiriku tornist
Tallinna vanalinn Oleviste kiriku tornist (foto: Liina Jänes)
9.09.2014
 

Kultuuriministeerium on koostanud uue muinsuskaitseseaduse eelnõu, millele oodatakse esmalt kultuuriväärtuste valdkonna organisatsioonide tagasisidet, et seejärel eelnõud veel täiendada. Kommentaarid ja parandusettepanekud on oodatud kuni 19. septembrini.

Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste asekantsler Tarvi Sits rääkis, et kehtivat seadust on õigusega kritiseeritud selle piirangukesksuse tõttu. „Kultuuriväärtuste säilimise tagamine on üks riigi ülesandeid, ent kehtiva seaduse järgi lasub põhiline vastutus kultuurimälestise säilimise eest selle omanikul. Seatud on palju piiranguid, kuid antud vähe paindlikkust ja kompensatsioonimehhanisme, vähe on keskendutud nõustavale ja ennetavale tööle. Uus seadus püüab saavutada olukorra, kus mälestiste kaitsmisel on piiramine ja abistamine paremini tasakaalus,“ rääkis Sits.
 
Seaduseelnõu koostamise käigus peetud aruteludest kasvas välja idee arendada muuseumide baasil välja regionaalsed kultuuriväärtuste kompetentsikeskused. „Erinevates muuseumides on olemas arheoloogia-, kunstiajaloo- ja konserveerimisala asjatundjad. Miks ei võiks mõnest muuseumist saada nõu ka arhitektuuriajalooga seotud küsimustes? Koostöös muuseumidega võiks mälestistealane nõustamine olla senisest mitmekülgsem,“ märkis asekantsler Sits ja lisas, et seetõttu näeb seaduseelnõu ette senise Muinsuskaitseameti baasil muinsuskaitset ja muuseume hõlmava Kultuuriväärtuste Ameti loomist. „On teemasid, kus muuseumide ja muinsuskaitsjate tegevus on tihedalt põimunud juba praegu. Ent on ka kasutamata potentsiaali, eelkõige kultuuripärandi tutvustamisel, uurimis- ja arendustegevustes.“
 
Seaduse uuendamine algas analüüsi ja mitmete kaasamiskoosolekutega, kust saadud tagasiside tulemusel kujunes eelnõu esimene versioon. Pärast ettepanekute ja arvamuste laekumist omanike esindajatelt, erialaühendustelt, asumiseltsidelt, ekspertkogudelt ning kultuuriväärtuste valdkonnaga seotud institutsioonidelt eelnõu veel kohendatakse. Seejärel jõuab uus muinsuskaitseseadus ametlikule kooskõlastusringile seotud asutustesse ja ministeeriumidesse.
 
Muinsuskaitsealase seadusandluse ajakohastamine on olulise teemana märgitud kultuurivaldkonna arengusuundi seadvates „Kultuuripoliitika põhialustes aastani 2020“.

Veel uudiseid samal teemal

Riigipreemiate laureaadid 2017. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele spordipreemiatele esitati 41 kandidaati

Kultuuriministeeriumisse laekusid tähtajaks, 10. jaanuariks 2019 ettepanekud riiklike spordi elutöö- ja aastapreemiate määramiseks. Kahele elutööpreemiale esitati 19 ning kuuele aastapreemiale 22 kandidaati.

Riigipreemiate laureaadid 2018. Foto: Riigikantselei
16.01.2019|Kultuuriministeerium

Riiklikele kultuuripreemiatele esitati 89 kandidaati

Riigi kultuuripreemiate komisjonile esitati tähtajaks ehk 10. jaanuariks 2019 ühetekokku 89 ettepanekut loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimiseks. Neist 38 olid esitatud preemiale pikaajalise väljapaistva loomingulise tegevuse eest. Möödunud aasta silmapaistva loomingu eest laekus 51 esildist loovisiku või loomingulise kollektiivi premeerimise kohta.