Sa oled siin

Unistame muuseumide ühishoidlast

27. september 2017 - 7:00
Marju Niinemaa Foto: Birgit Püve
Marju Niinemaa Foto: Birgit Püve

Muuseumikogudesse kuulub väärtuslik osa Eesti kultuuripärandist, mida muuseumid hoiavad, uurivad ja vahendavad, tagades nii Eesti kultuuri säilimise ja järjepidevuse. Kultuuriministeeriumi kultuuriväärtuste osakonna peaspetsialist Marju Niinemaa kirjutab, et praegu hoiavad ja säilitavad Eesti muuseumid museaale vastavalt võimalustele. See tähendab, et hoidlate olukord on väga ebaühtlane. Plaan ja soov on luua uued ühishoidlad nii Põhja- kui ka Lõuna-Eestisse, et tagada rikkalikele muuseumikogudele tänapäeva nõuetele vastavad hoiutingimused.  

Hoidlate nüüdne seisnud

Praegused muuseumide hoidlad on ruumid või hooned, mis on enamasti selleks kohandatud. Tänapäeva nõuetele vastavad spetsiaalselt hoidlateks ehitatud ruumid on vaid Kumul ja Eesti Rahva Muuseumil Raadil. Riigi investeeringud hoidlatesse on olnud vajadusepõhised ja pidevad, kuid vajavad kesksemat üle-eestilist lähenemist, mis oleks pikemas vaates püsiv ning ka otstarbekas. Üheks võimaluseks on ühishoidla ehitamine nagu mitmel pool maailmas, näiteks Taanis või Hollandis.

Ühishoidla kui kompetentsikeskus

Ühishoidla ei ole lihtsalt laoteenust pakkuv asutus. See on museaalide säilitamiseks vajalike teenuste kompetentsikeskus.

Lisaks museaalide füüsilisele säilimisele on vaja neid konserveerida ja restaureerida, parandada ennetava hoidetöö kvaliteeti ja tagada juurdepääs Eesti kultuuripärandile nii füüsiliselt kui ka digitaalselt. Ühishoidla kui kompetentsikeskuse rajamine võimaldab kitsastes ja nõuetele mittevastavates tingimustes hoiustatavad museaalid paigutada tänapäevastesse hoidlaruumidesse, mille tulemusena on Eesti kultuuripärand paremini hoitud. Säilitamise põhieesmärk on pikendada kultuuriväärtusega objektide eluiga, kaitstes neid kahjulike keskkonnamõjude, kahjurite ning tahtliku või tahtmatu kahjustamise eest.

Ebasobivates tingimustes säilitatavad museaalid kahjustuvad väga kiiresti. Samas on võimalik materjalide vananemist aeglustada, kui tingimused on õiged. Nii säilivad huvitavad ja hindamatu väärtusega esemed ka tulevastele põlvedele. Ja jäävad jutustama meie kultuurilugu.

Materjalipõhine hoiustamine kui murranguline idee muuseumimaastikul

Ühishoidla kontseptsiooni aluseks on muuseumimaastikul murranguline idee, et museaale ei hoiustata muuseumikeskselt vaid materjalipõhiselt. See tähendab, et ühes ruumis hoiustatakse koos näiteks puitesemeid, teises maale, kolmandas hõbedat või relvi. Pole oluline, milline muuseum eseme on kogusse arvele võtnud. Materjalipõhiselt hoiustatud museaalid võimaldavad anda terviklikuma ülevaate ajaloost ja kultuurist, sest kõrvuti on unikaalne autorilooming ning masstoodang – kuid see ongi läbilõige meie ühiskonnast.

Uue ühishoidla-kompetentsikeskuse loomine tähendab ka muudatusi muuseumide tööprotsessides ning igapäevaelus.

Kui museaalid ei asu enam füüsiliselt muuseumide juures ja kõrvalruumi eset vaatama minna pole enam võimalik, peab muuseumitöötaja suutma planeerida oma aega ja transporti. Samuti, kuidas kavandada ühishoidla igapäevatööd? Kes iga töölõigu eest vastutab? Kuidas saavad uurijad museaalidele ligi?

Need on olulised küsimused, kuid olukord muutub kahtlemata lihtsamaks, kui kõik museaalid on koondunud kompaktsemalt ning enam pole vaja külastada mitut uurimissaali riigi eri paigus.

Kuidas edasi?

Täpsemad ühishoidla asukohad on alles analüüsimisel, kuid hoolimata sellest, et Eesti on väike, ei ole mõistlik koondada kõiki museaale näiteks Paidesse kui Eesti keskpunkti. Pigem tuleb arvestada praegust muuseumimaastikku. Just seetõttu oleks mõistlik rajada Põhja- ja Lõuna-Eesti kompetentsikeskused.

Praegu käib intensiivne planeerimisperiood. Analüüsime, milliseid ruume täpsemalt ühishoidlasse on vaja, milliseid teenuseid ühishoidla peaks pakkuma ning millise institutsiooni alla peaks kompetentsikeskus kuuluma.

Septembri alguses külastasime koos Eesti muuseumispetsialistidega Hollandi Rijksmuseumi, kes tutvustas oma planeeritava Hollandi Kollektsioonikeskuse visiooni. Rijksmuseumi eestvedamisel valmib aastaks 2020 nelja institutsiooni, Paleis Het Loo, Dutch Open Air Museum, Rijksmuseum ja Cultural Heritage Agency of the Netherlands ühishoidla, kus objektide hoiustamine on planeeritud just materjalipõhiselt.

Ka meie loodame jõuda peatselt nii kaugele – siis võime juba täpsemalt kõnelda ajakavast või asukohtadest.

 

Veel uudiseid samal teemal

riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ tulemused
14.12.2018|Kultuuriministeerium

Pühakodade programmist on toetatud kirikuid ligi 13 miljoni euroga

Kultuuriministeeriumis toimus täna, 14. detsembril riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014-2018“ juhtnõukogu kogunemine, kus võeti kokku lõppeva programmiperioodi tulemused. Programmi viimase viie aasta eelarve oli kokku 3,61 miljonit eurot ja toetust sai 118 pühakoda.

Foto: Eesti Kunstimuuseum
13.12.2018|Kultuuriministeerium

Valitsuse otsus tagab Niguliste jäämise muuseumiks ja kontserdisaaliks

Eesti Evangeelne Luterlik Kirik (EELK) loobus Niguliste kiriku hoone ning selle maa tagastamise ja kompenseerimise nõudest. Niguliste jääb seega muuseumiks ja kontserdisaaliks ka tulevikus.