Sa oled siin

Ülevaade Tallinna Linnateatri 1999. aasta tulemustest

14. märts 2000 - 0:00

Täna kohtusid Kultuuriministeeriumis Tallinna Linnateatri, Tallinna linna ja Kultuuriministeeriumi esindajad, et teha ülevaade Tallinna Linnateatri 1999. aasta kunstilistest ja majandustulemustest. Ministeeriumi poolt tellitud Linnateatri hooaja ülevaate esitas ajalehe "Sirp" peatoimetaja, teatrikriitik ja literaat Mihkel Mutt, kelle sõnul on Linnateater Eesti teatripildis komplitseeritud ja erakordne nähtus ning positiivse energia kandja, mille üle tuleks rõõmus olla. Suurte saalide puudumine vabastab teatri vajadusest nende täitmiseks võtta mängukavasse komöödiaid ja "menureid" ning mängida, mida süda ja mõistus igatsevad. Ka on Linnateater Mihkel Muti arvates hetkel ainus, kes töötab teadlikult nö. ekspordiks, tehes lavastusi sihiga neid ka väljaspool Eestit esitada. Mihkel Muti hinnangul jaguneb Eesti teatrimaastik täna kaheks: Tallinna Linnateater ja ülejäänud. Teatri siseselt võib tulemused samuti kaheks jagada: teatri oma lavastajate - peanäitejuht Elmo Nüganeni ja Jaanus Rohumaa lavastused ning ülejäänud. Mihkel Mutt toob esile hooaja tipud: Elmo Nüganeni lavastused "Kuritöö ja karistus" põrgulaval ning "Hamleti", millega avati uus taevalava. Nimetatud lavastuste eest pälvis Elmo Nüganen ka 1999. aasta riigi kultuuripreemia. Jaanus Rohumaa tõi 1999. aastal väikses saalis välja Pirandello "Täna õhtul improviseerime" ning suvelavastusena Twaini-Sauteri "Printsi ja kerjuse". Külalislavastajatest tõi Andres Noormets välja Pinteri "Kojutuleku", Eero Spriit Adamsi "Halli mehe" ning Katri Kaasik-Aaslav Claudeli "Vahetuse". Kokku on mängukavas praegu 20 erinevat nimetust ning kasutusel 5 põhilist mängupaika - väike saal, põrgulava, taevalava, kammersaal ja lavaauk. 1999. aastal külastas Tallinna Linnateatrit 48 271 inimest, anti 373 etendust, välja tuli 7 uuslavastust. (1997. aastal olid vastavad arvud 37 993; 247; 4 ning 1998. aastal 33 489; 299 ja 9) Keskmine külastatavus statsionaaris oli 118,25 inimest etendusel. Teatri direktor Raivo Põldmaa andis ülevaate teatri finantsaastast - tuludest 48,2% moodustas riigi toetus, 25,4% Tallinna linna toetus ning 26,4 % teatri omatulud. Lisaks eraldas Tallinna linn investeeringuteks 3 miljonit krooni, mis kulutati Taevalava ehituse lõpetamiseks ja tehnilise pargi soetamiseks. Keskmine piletihind eelmisel hooajal oli 82 krooni ja 51 senti. Et lühendada järjekordi enamnõutud lavastustele on teater otsustanud katseliselt üksikutel etendustel piletihindu tõsta. Juhul kui saalid hoolimata kõrgest hinnast välja müüakse, arutab teater võimalikku hinnapoliitika paindlikumaks muutmist. Raivo Põldmaa kinnitas, et teatri juhtkond ei pea siiski õigeks omatulude suurendamist ainult üldise piletihinna tõusu kaudu, teater peab jääma kättesaadavaks ka väiksema sissetulekuga inimestele. Teatri poolt aasta lõpus läbi viidud uurimus näitas, et publiku hulgast on peaaegu kadunud pensionärid ning oluliselt on vähenenud õpetajate arv. Raivo Põldmaa sõnul on Linnateater ja teatri hoone unikaalne ning pälvinud tähelepanu ka väljaspool Eestit - etendustel käiakse bussidega isegi Riiast, huvi on tuntud Saksamaal ja Venemaal. Uute saalide avamine võimaldaks anda päevas kuni 6 etendust. Linnateatris töötab tänase seisuga 116 inimest, neist 24 näitlejat. Mitme paralleeletenduse andmine eeldaks aga veelgi suuremat koosseisu. Teatril on kavas pakkuda oma ruume ka teistele institutsioonidele erinevate teatrimaja spetsiifikat arvestavate ürituste korraldamiseks. Kultuuriministeeriumi kantsler Margus Allikmaa soovitas Linnateatrile senisest dünaamilisema hinnapoliitika välja kujundamist - keskmisest kõrgematele üldhindadele vastukaaluks võiks töötada välja soodustuste süsteemid vähem kindlustatud teatrivaatajate jaoks. Samuti ootab Kultuuriministeerium, et Linnateater viiks senisest enam etendusi statsionaarist välja - eelmisel aastal tegi Linnateater vaid 22 väljasõiduetendust - võrreldes teiste teatritega on see arv väga väike. Tallinna Linna kultuuriameti juhataja Ene Vohu kinnitas, et linn on oma teatri üle uhke, samas on iga hea asi väga kallis - arvutused näitavad, et väikestes saalides tuleb teatripileti omahinnaks ligemale 500 krooni. Ene Vohu sõnul on vajalik välja töötada kindlad põhimõtted, mille alusel linn oma teatrit edaspidi rahaliselt toetaks. 2000. aastaks on Linnateatris planeeritud 6-7 uuslavastust, täpsem plaan selgub lähiaegadel. Lisaks oma trupile on kavas tuua välja kaks lavastust Elmo Nüganeni juhendatava Kõrgema Lavakunstikooli üliõpilastega. Koostöös Saksa Kultuuriinstituudiga käivad läbirääkimised ühe külalislavastaja kutsumiseks Saksamaalt.