Sa oled siin

Ülevaade Pärnu Teater "Endla" 1999. aasta tulemustest

20. märts 2000 - 0:00

Reedel, 17. märtsil toimus Kultuuriministeeriumis kohtumine ministeeriumi ja Pärnu Teater "Endla" esindajate osavõtul. Vaatluse all olid Pärnu Teatri "Endla" 1999. aasta majandus- ja kunstilised tulemused. 1999. aastal käis "Endla" etendusi vaatamas 77 170 inimest, anti 288 etendust ja toodi välja 12 uuslavastust. (Vastavad arvud 1997. aastal olid 65 000; 325; 15 ning 1998. aastal 67 500; 315; 10). Keskmine külastatavus statsionaaris oli 204,88 inimest etenduse kohta. "Endlas" töötab praegu 106 inimest, neist 22 näitlejat ja 2 lavastajat. Majandustulemustelt oli "Endla" Eesti teatrite seas edukaim, saavutades hoolimata etenduste arvu vähenemisest publiku arvu märgatava tõusu. Ministeeriumi poolt tellitud hooaja ülevaate esitas teatrikriitik Kadi Herkül, kelle sõnul oli 1999. aasta "Endlas" mitmepalgeline ja õnnestunud. Repertuaaris on 23 lavastust. Kadi Herküli sõnul on rõõmustav, et teater, mis aastaid mängis turistidele orienteerudes vaid nö. keskmist repertuaari - operette ja komöödiaid - on tõestanud, et Pärnu publik tunneb huvi ka tõsisema repertuaari vastu. Kriitik hindab mängukava zanrilist mitmekesisust: 2 muusikali (neist 1 lastele), 2 lastelavastust, 3 eesti näitekirjanduse esindajat, 8 nimetust kaasaegset maailmadramaturgiat ja 4 klassikalavastust. Kadi Herküli arvates vastab teatri repertuaar maailmas praegu valitsevale äärmuslikkust toetavale suundumusele: teha kas ülimastaapseid või väga pisikesi lavastusi, jättes "keskmise" tahaplaanile. Kadi Herkül tervitab mängukavva võetud islandlase Arni Ibseni "Taevariiki", mis nö "kapitalistliku realismina" on Eesti kontekstis haruharv nähtus: teater, kus nii tegijad kui sihtgrupp on noored. "Endla" positiivne külg on avatus uutele ideedele ja tegijatele - debüütidega astusid üles Kõrgema Lavakunstikooli lõpetajad Tõnu Lensment ja Tiit Ojasoo. Neist esimene asub sügisest "Endlasse" tööle koosseisulise lavastajana. Võib loota, et verinoored lavastajad tõmbavad ligi ka noort publikut. Õnnestumiste hulka loeb kriitik ka mastaapse vabaõhulavastuse "2000 aastat elu Eestimaal ehk Piknik Reiu jõel", koostöös Rahvusooperiga Estonia sündinud muusikali "Irma" ja peremuusikali "Salaaed". Kadi Herküli hinnangul oli "Endla" 1999. aastal vaieldamatult edukaim väikelinnateater - nii majandusliku kui sisulise poole pealt vaadates, ainus märkus puudutas "Endla" vähest huvi ennast Tallinna publikule näidata. "Endla" peanäitejuht Raivo Trass juhtis tähelepanu sellele, et Pärnus valitakse näidendeid mitte zanrite, vaid huvi pakkuvate teemade järgi. Ta tegi ettepaneku järgmistel aastatel analüüsida Pärnu teatri repertuaari mitte selle põhjal kui palju oli Shakespeare'i või T?ehhovit vaid sisust lähtudes. Teatrile pakuks huvi ka läbimõeldud analüüs näitlejate-lavastajate vormi ja arengu kohta. Raivo Trass kinnitas, et Pärnu teater kavatseb edaspidi ka Tallinnas mängida, kuid on mängukohana sihikule võtnud Salme Kultuuripalee, kus on võimalik näidata ka Pärnu suure lava mastaapsete ja huvitavate kujundustega lavastusi. Raivo Trass andis lühiülevaate teatri käesoleva ja tuleva hooaja repertuaariplaanist. Lisaks statsionaarile ja juba eelmisel suvel avatud Reiu jõe äärsele mänguplatsile on plaanis uus suvelavastus Kurgjal "Meil aiaäärne tänavas" eesti vana külaelu teemadel. Lavastus koosneb 5 eraldi stseenist meestele, naistele ja lastele, mille käigus publik liigub "üle aia vaadates" sündmuspaigast sündmuspaika. Teatri direktor Ain Roost peab eelmise aasta üheks õnnestumiseks ka uue mängupaiga - Reiu jõe kaldapealse kasutuselevõttu. Koostöös Paikuse vallavalitsusega jätkuvad tööd mäekülje teatritegemiseks veelgi sobivamaks muutmisel. Ain Roost loodab, et kohast kujuneb paik, kus peetakse jaani- ja laulupidusid, tehakse teatrit ja antakse kontserte. Koostöös Pärnumaa ja poliitikutega loodab Pärnu teater oma maja ümber ehitada teatri, kontserdi ja konverentsi paigaks. Direktori sõnul on senised läbirääkimised võimalike remondi rahastajatega graafikus, mille kohaselt algaksid ümberehitused 2001. aasta aprillis ning teater asuks taas statsionaaris etendusi andma oktoobris 2001, mil "Endla" tähistab Pärnu kutselise teatri 90. juubelit. Remondi ajal antakse etendusi teistes Pärnu saalides ja rohketel ringreisidel mööda Eestimaad. Eduka aasta üheks eelduseks loeb teatri juhtkond ka "verevahetust" nii trupis kui ka müügi- ja kirjandusalal. Ain Roosti sõnul mõtlevad noored teises dimensioonis, nende väljund on toonud teatrile kasu nii suhtumise kui ka majandusliku poole pealt. Direktor leiab, et muutused teatris ei tule üleöö, vaid vajavad küpsemist ja kujundamist. Raivo Trass tõi suurima probleemina välja näitlejate järelkasvu - tema sõnul ei taha noored teatrikooli lõpetajad enam põhimõtteliselt provintsiteatrisse tööle tulla. Eelistatakse jääda Tallinnasse, kus suurem osa nimedest paari aasta jooksul ära kaob. Teater on üsna tublit järelkasvu saanud Viljandi Kultuurikolledzist. Kultuuriministeeriumi kantsleri Margus Allikmaa sõnul võiks ministeerium regionaalpoliitilise suunana kaaluda eelarve kaudu õppelaenu kinni maksmist teatrikooli lõpetajatele, kes lähevad tööle kas väikelinna teatritesse või nukuteatrisse, kus samuti probleeme koolitatud näitlejatekaadriga.