Sa oled siin

Ülevaade Eesti Draamateatri 1999. aasta tulemustest

16. märts 2000 - 0:00

Eile, 15. märtsil toimus Kultuuriministeeriumis kohtumine ministeeriumi ning Eesti Draamateatri esindajate osavõtul. Vaatluse all olid Eesti Draamateatri 1999. aasta majandus- ja kunstilised tulemused. 1999. aastal käis Eesti Draamateatri etendusi vaatamas 101 800 inimest, anti 463 etendust (neist 76 väljaspool statsionaari) ning toodi välja 13 uuslavastust. (Vastavad arvud 1997. aastal olid 116 400; 510; 14 ning 1998. aastal 131 300; 563 ja 15) Keskmine külastatavus statsionaaris oli 210, 95 inimest. Teater andis 4 välisetendust, mängides lavastust "Kured läinud, kurjad ilmad" New Yorgis ning lavastust "Mao tee kalju peal" Riias, Torunis ja Varssavis. Käesoleva aasta 2. jaanuari seisuga on Eesti Draamateatris 189 töötajat, neist 40 näitlejat ja 5 lavastajat. Ministeeriumi poolt tellitud hooaja ülevaate esitas ajalehe "Sirp" peatoimetaja, kriitik ja literaat Mihkel Mutt, kelle analüüs kannab pealkirja "Eesti Draamateater. Narratiiv 1999". Kriitiku sõnul on teater selja taha jätnud läinud kevadel ilmnenud kriisi, mida sügavamalt kui laiem üldsus teadvustas ilmselt teater ise. Mihkel Mutt tõi probleemidena välja publiku, etenduste ja uuslavastuste arvu järsu vähenemise, spetsiifiliste probleemidena aga näitlejate tööstamise ebaselged printsiibid ning absoluutsete tippude puudumise. Kriitik ootab tiivustatud imet, sest - jättes kõrvale teiste teatrite paar-kolm "festivalietendust" on kõrgtase tema hinnangul ikkagi Eesti Draamateatris. Küsitavusi leiab Mihkel Mutt repertuaarivalikus - tema sõnul on ED repertuaar küll vaheldusrikas, aga mitte kuigi kunstiväärtuslik ja jätab juhusliku mulje - nii nagu meie kinodes jooksevad põhiliselt Hollywoodi filmid, domineerib teatris anglo-ameerika hitt, kehv olukord on maailmaklassikaga, täielikult puudub eesti klassika. Kuna külastatavus langes, ei saa repertuaaripilti ka publiku-maitsele-vastutulemisega põhjendada. Kokku on Eesti Draamateatri mängukavas praegu 30 nimetust. Eesti Draamateatri kui kaubamärgi tunnusjoonena toob Mihkel Mutt välja Madis Kõivu-Priit Pedajase jätkuva viljaka koostöö ning Merle Karusoo eetilisühiskondlikult tähtsa sotsioloogilise teatri, mis huvitab ja pakub pinget ka vaatajale. Mihkel Mutt leiab, et teatrit saab iseloomustada lähtudes kahest parameetrist: kvaliteet ja kättesaadavus. Võrreldes Linnateatrit ja Draamateatrit peab Mihkel Mutt esimest kallite, kuid vähestele kättesaadavate väärisasjade tootjaks, teist aga laiemale publiku hulgale kättesaadava "hea teatri" kogemuse võimaldajaks. Draamateatri tugev külg on head näitlejad, lavastajad, suurem kohtade arv ning odavamad piletid. Draamateatris oli keskmine piletihind 1999. aastal 68 krooni 69 senti. Eesti Draamateatri direktori Tiit Lauri ning peanäitejuhi Priit Pedajase sõnul asus praegune juhtkond 1999. aasta suvel tööle tingimustes, kus teatril puudus täielikult uue hooaja repertuaariplaan, suure saali mängukavas oli 6 lavastust ning majanduslik seis oli masendav. Vastates kriitikale nõustus Priit Pedajas etteheidetega repertuaari osas -uuslavastuste plaan pandi kokku kiirustades ning kahe suvekuuga. Peanäitejuhi sõnul on teatri prioriteet kaasaegne eesti dramaturgia, klassikalavastusi on oodata järgmise hooaja alguseks. Praegune juhtkond tegeleb näitlejate tööstamise probleemide delikaatse teemaga. Priit Pedajase sõnul jagunevad ED näitlejad praegu kolme põhilisse gruppi - näitlejad, kelle kanda on põhirepertuaar; heas vormis, kuid hetkel tööstamata näitlejad ning püsivalt pisiosi täitvad näitlejad. Repertuaari kokkupanekul püütakse näitlejatega arvestada. Näiteks eelmisel nädalal välja tulnud must komöödia "Pihlakavein" võeti repertuaari eelkõige Ita Everit ja Ülle Ullat silmas pidades. Tiit Lauri sõnul püüdis teater raskustest esialgu välja tulla range kokkuhoiu abil. Kõrvale jäeti kõik muud vajadused peale otseselt uuslavastuste väljatoomisega seotud kulutuste. Olukorra paranedes asutakse tasapisi taas investeerima teatrimajja - remonditakse ventilatsioon, tegeldakse tehnika uuendamise ning vajalike remonditöödega. Eesti Draamateatri 1999. aasta tuludest 57,6% moodustas riigi toetus, 28,57% tuli piletimüügist, ülejäänu omavalitsustelt, loomingulistelt tellimustelt ja muudest allikatest. Teatri direktor usub, et hoolimata eelmise aasta suurest langusest hakkab publiku arv taas tõusma ning teatril õnnestub täita selleks aastaks saadud tellimus - 125 800 vaatajat. Esimese sammuna toodi "millenniumilõpu turule" pidu koos lavastusega "Sundströmi Iida sajandilõpp", mille publik väga hästi vastu võttis. Suvel kavatsetakse taas mängida lisaks oma majale Sagadi mõisas ning uue mängupaigana Keila-Joa mõisas. Publikuhuvi loodetakse kahele muusikalile - sel nädalal esietendub "Zorbas" ning juunis "Väike õuduste pood", mille lavastab külalisena Georg Malvius. Tiit Lauri sõnul kavatseb teater piletihindu sihtgruppidest lähtuvalt veelgi segmenteerida, toetudes sealjuures tehtud ning eelseisvatele publiku uuringutele. Teatri suur saal jagatakse erinevateks hinnatsoonideks. Käivitamisel on uus piletite ristmüügi süsteem, mille tulemusel saab edaspidi osta teatrikassast pileteid nii oma kui teiste teatrite etendustele ja muudele kultuuriüritustele. Teatri juhtkond edastas Kultuuriministeeriumile oma põhilise mure - ruumipuuduse. Vajaka jääb nii proovisaalidest kui tehnilistest ruumidest. Loominguliste plaanide ellu viimiseks vajab teater üha tungivamalt umbes 200-kohalist nn. black-box tüüpi saali. Teater näeb praegust suurt saali eelkõige menu- ja meelelahutustükkide paigana ning väikest saali baasina väljasõidulavastustele. Kultuuriministeeriumi kantsleri Margus Allikmaa sõnul ei ole hetkel ilmselt mõeldav ega ka vajalik veel ühe uue saali ehitus Tallinnasse, kaaluda tuleb olemasolevate saalide otstarbekat kasutamist erinevate teatrite spetsiifikat ja eesmärke silmas pidades. Kõneldes teatritöötajate kvalifikatsioonist tunneb Draamateater suurt puudust eriharidusega valguskunstnikest, samuti butafooridest-käsitöömeistritest. Vähe on ka teatrispetsiifikat tundvaid haritud turundusspetsialiste, kes lepivad teatri poolt pakutava palgaga.