Sa oled siin

Üleeuroopaline spordinädal avatakse tänavu Eestis

30. august 2017 - 10:00
Tartu Rattamaratoni lasteüritus. Foto: Tarmo Haud
Tartu Rattamaratoni lasteüritus. Foto: Tarmo Haud

23.-30. septembrini tähistatakse kolmandat korda üleeuroopalist spordinädalat. Tänavu avatakse see ametlikult Tartus. Koostöös spordinädala algataja Euroopa Komisjoni ning Tartu linna ja Klubi Tartu Maratoniga toimub pidulik avaüritus 23. septembril juubelihõngulise 20. Tartu Rattamaratoni raames, kus lasteürituste starti Tähtvere Spordipargis oodatakse kuni 4000 rattasõpra.  Eesti Olümpiakomitee liikumisharrastuse juht Peeter Lusmägi selgitab, kuidas Euroopa Komisjoni algatus Eestis on käivitunud ning kuidas on meil Eestis lood liikumisharrastuse edendamisega laiemalt.

Seekordne Euroopa spordinädal on järjekorranumbrilt juba kolmas. Kuidas see nädal Eestis korraldatud ja kui populaarne algatus eestlaste seas on?

Spordinädal viiakse läbi kõigis Euroopa Liidu liikmesriikides ning tõepoolest ka Eestis toimub see juba kolmandat korda.  Möödunud aastal toimus spordinädalal kokku 751 liikumisharrastuse sündmust. Kampaaniaga liitus 369 üldhariduskooli/lasteasutust üle Eesti. Esmakordselt kutsusime spordinädalaga liituma ka spordiklubisid ja neid osales kokku 243 klubi. Kokku registreerisime spordinädalal  197 000 osalemiskorda.

Spordinädalat on tähistatud asutustes väga erinevalt. Toimunud on traditsioonilisi spordiüritusi, tervise-, matka- ja perepäevi. Spordiklubid on pakkunud tasuta treeninguid. Lisaks rikastati paljudes koolides koolipäevi erinevate aktiivsete tegevustega nii vahetundides kui ka klassitundide ajal. Vahetundides toimusid kiirkoolitused ja jõuproovid – nt kummikeksu õppimine, köieveo võistlus, aeroobikaminutid jne. Arvukates koolides integreeriti erinevatesse ainetundidesse liikumise ja sporditeemasid ning leiti sageli aega ka klassitundides paariminutiliseks sirutuspausiks. Kahe eelmise aasta huvitavamad sündmused on olnud näiteks Tallinna Reaalkooli maailmarekordi üritus 1000x 100m teatesõudmises, Tarvastu Gümnaasiumi kogu koolipere kaasanud unikaalne teatejooks ümber Võrtsjärve, Spordinädala suurim noortele suunatud rahvaspordiüritus Nike Noortejooks jpm.

Kuidas paistab Eesti Euroopas silma oma elanikkonna liikumisharjumuste poolest? Kas me liigume meeleldi ja mida saab esmajärjekorras ära teha selleks, et veelgi teadlikumalt liikumisharjumusi kujundada?

Alates 2013. aastast oleme igal sügisel oostöös uuringufirmadega viinud Eesti elanikkonna seas läbi kehalise aktiivsuse küsitlusi. On hea meel, et aasta-aastalt on inimeste teadlikkus tõusnud ja liikumisharrastusega tegelemine on Eesti elanike seas aina enam populaarsust kogunud. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni WHO soovituste kohaselt peaksid täiskasvanud liikuma regulaarselt mõõduka intensiivsusega vähemalt 150 minutit või kõrge intensiivsusega vähemalt 75 minutit nädalas.  Neid kriteeriume täidab Eestis 36,8% naistest ja 38,3% meestest. Nende hulk, kes ei tegele liikumisharrastusega üldse, on vähenenud 19 protsendile. Kuigi languse tendents on märgatav võrreldes eelmiste aastatega, tähendab see siiski, et sisuliselt iga viies täiesealine Eesti elanik ei liigu isegi minimaalse soovitusliku normi piires ning ligi pool elanikkonnast ei liigu piisavalt.

Millised on need kitsaskohad, mis vajavad esmajärjekorras parandamist, kui räägime elanikkonna liikumisharjumuste ümberkujundamisest?

Peamise takistusena liikumisharrastusega tegelemisel nimetati juba eelpoolnimetatud uuringus ajapuudust, millele järgnesid tervisest või vanusest tulenevad piirangud, motivatsioonipuudus ja laiskus ja niigi väsitav töö. Seega on peamised põhjused pigem isiklikud – läheduses asuvate sportimisvõimaluste puudumist märkisid vähesed. Kui regulaarselt liikumisharrastusega tegelevate inimeste arv on tõustrendis, siis jätkuvalt on murekohaks grupp rahvastikust, kes ei tegele liikumisharrastusega üldse. See on ka just see sihtgrupp, kellele meie tegevused liikumisharrastuse valdkonnas on peamiselt suunatud.

Näiteks sel aastal on meil kolm liikumisalast teemakuud ning veebruaris kutsusime kõiki terviseradadel liikuma, aprillis fitnessiga tutvuma ning septembris võtame luubi alla töökohaspordi. Metoodilisi nõuandeid jagame nii meie liikumise portaalis www.liigume.ee kui ajakirjas „Liikumine ja sport“.

Suur roll teavitustöös on ka kohalikel omavalitsusel ning EOK liikmesorganisatsioonidel – alaliitudel ja omakorda nende liikmetel ehk spordiklubidel. Mainimata ei saa jätta ka arvamusliidrite eeskuju rolli ning on rõõm tõdeda, et paljud ühiskonnategelased, kultuuri- ja äritegelased,  on liikumisharrastuse rolli väärtustanud ning selle kasulikkust tutvustanud.

Kindlasti aitavad üleüldisele liikumisharrastuse määra kasvule kaasa ka riigitasandi otsused – nt erisoodustusmaksu kaotamine terviseedenduse kuludelt, huvitegevuse toetussüsteemi väljatöötamine, liikumisõpetuse rakendamine.

Kuidas on spordinädal kolme aastaga arenenud, mida uut on oodata sellel aastal?

Kui esimesel aastal keskendusime vaid õppeasutustele ja 2016. aastal kaasasime ka spordiklubid, siis sel aastal liituvad spordinädalaga ka ettevõtted. Oleme seadnud eesmärgiks, et 23.-30. septembrini liitub spordinädalaga 370 üldhariduskooli, 280 spordiklubi ja 250 ettevõtet.  See tähendab, et Eestimaal toimub nädala jooksul üle 1000 erineva sportliku ettevõtmise.

Oleme veendunud, et tööandjatel saab samuti olla senisest suurem roll igapäevaste liikumisharjumuste kujundamisel ning oleme valmis sellesse panustama. Meie veebis www.spordinadal.ee on soovitused, kuidas integreerida liikumise temaatikat igasse tööpäeva, samuti näidisvideod kontorivõimlemiseks. Kaasaegsetesse kontoritesse on paigutatud lauatennise laudu, korvpalli minikorve ning muidu sportlikke atraktsioone. Töötajate puhkepausid suunatakse aktiivsetesse tegevustesse. Populaarsust on suuremates asutustes kogunud siseterviserajad.

Milline on spordinädala pikaajaline visioon?

Meie pikemaajalisem visioon on, et spordinädalast kasvab välja ka üleriiklik liikumispäev, näiteks reede, millest saaks osa võimalikult suur osa elanikkonnast. Visiooni üheks osaks on, et kampaaniaga liituvad nii riigi- kui ka erasektor ja ühiselt luuakse liikumispäeval inimestele võimalusi nautida liikumist kollektiivis, peredega või osaleda erinevatel liikumisharrastuse sündmustel.

Eesti Olümpiakomitee ja Ühendus Sport Kõigile panustavad aasta-aastalt üha enam liikumisharrastuse valdkonda ning meie tegevused toetavad strateegias Sport 2030 püstitatud eesmärki, milleks on, et aastaks 2030 oleme liikumisharrastajate arvult saavutanud Põhjamaade taseme.

Spordinädala läbiviimist Eestis koordineerivad Ühendus Sport Kõigile ja Eesti Olümpiakomitee. Kokku toimub nädala jooksul 1000 spordiüritust. Kõik nädala jooksul toimuvad sündmused on leitavad spordinädala veebilehelt: www.spordinadal.ee.

Tartu Rattamaratoni võistluste direktor Indrek Kelk

„Tartu Rattamaraton tähistab sel aastal juubelit. 20 aasta jooksul on maratoni finišijoone ületanud ligikaudu 104 000 ratturit. Euroopa spordinädala eesmärk on liikumisaktiivsuse propageerimine ühiskonnas. Sama teeb ka Klubi Tartu Maraton, korraldades igal aastal 6 erinevat rahvaspordiüritust, mille osalejaskond küündib 40 000 eri vanuses ja igal tasemel spordisõbrani. Mul on hea meel, et Tartu linn ja 20. Tartu Rattamaratoni lastesõidud on valitud 3. Euroopa spordinädala avaürituseks. Loodan, et saame sellega anda oma panuse spordi ja liikumisharrastuse propageerimiseks Eestis ja Euroopa Liidus ning ühtlasi tutvustada eestlaste liikumisharrastusi ja sporditraditsioone Euroopale."

 

Veel uudiseid samal teemal

02.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuriministeerium ootab taas ettepanekuid riigi spordistipendiumide määramiseks

Kultuuriministeerium ootab spordialaliitudelt ja maakondade spordiliitudelt ettepanekuid spordistipendiumite määramiseks. Ettepanekute esitamise tähtaeg on 15. september 2019.

Foto: Kultuuriministeerium
11.07.2019|Kultuuriministeerium

Valitsus on valmis eraldama korvpalli ja võrkpalli EM-i korraldamiseks Tallinnas 5 miljonit eurot

Valitsus otsustas kabinetinõupidamisel toetada Tallinnas 2021. aastal Euroopa võrk- ja korvpalli meistrivõistluste meeste finaalturniiri ühe alagrupiturniiri korraldamist. Kui võistluste korraldusõigused saadakse, siis eraldatakse selleks riigieelarvest kahe aasta jooksul 5 miljonit eurot.