Sa oled siin

Töörühmajuhid: eesistumine on Eesti küpsuseksam euroliidus

28. juuni 2017 - 3:46
Kultuuriministeeriumi valdkondade töörühmajuhid (vasakult): Eike Eller, Peeter Sookruus ja Kairis Ulp. Fotokollaaž: Kultuuriministeerium
Kultuuriministeeriumi valdkondade töörühmajuhid (vasakult): Eike Eller, Peeter Sookruus ja Kairis Ulp. Fotokollaaž: Kultuuriministeerium

Loetud päevade pärast saab Eestist Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja – asume esmakordselt juhtima euroliidu sisulist tööd. See tähendab liikmesriikidega läbi rääkimist ja kompromisside otsimist kõige erinevamatel teemadel. Enne, kui ministrid saavad langetada otsuseid, arutatakse  kõik teemad töörühmades põhjalikult läbi. Oma ülesannetest räägivad infokirjas lähemalt Kultuuriministeeriumi kolm töörühmajuhti Eike Eller, Kairis Ulp ja Peeter Sookruus.

Eesistumise sisulise poole laabumisel on oluline roll kanda töörühmajuhtidel, keda on Eesti eesistumise ajal ametis 236. Nende põhiülesanne on juhtida liikmesriikide ametnike arutelusid teemadel, mis jõuavad hiljem ministrite ette otsustamiseks. Kultuuriministeeriumi valdkonnas on selliseid töörühmi kokku kolm – ühes tegeletakse kultuuri-, teises audiovisuaal- ja kolmandas sporditeemadega. Enne eesistumise avavilet küsisime oma valdkonna töörühmajuhtidelt, kuidas ettevalmistused on seni sujunud ja milliseid isiklikke kogemusi nad sellest ametist kaasa võtavad.

Töörühmajuhi tegevuse kõige väljapaistvam osa on liikmesriikide ametnikest koosneva töörühma koosolekute ettevalmistamine ja juhtimine. Mida see töö aga tegelikkuses tähendab, milliseid ülesandeid veel lisaks täita tuleb?

Eike Eller, kultuuritöörühma juht: Peamine ülesanne on saavutada töörühmas arutusel olevates küsimustes liikmesriikide vahel kokkulepe. Lisaks valmistada ette teemad ja dokumendid, mida koosolekutel arutama hakatakse, panna paika koosolekute päevakorrad, rääkida läbi asjakohaste Euroopa Liidu institutsioonidega. Koordineerivat, informeerivat ja muud sellist ettevalmistavat tööd on väga palju. Tavapärasele töörühma juhi tööle lisaks on minul kui kultuurinõunikul ka ülesanne valmistada ette ja viia läbi eesistumise kultuuriprogramm, mis on seni suurim Eesti kultuurifestival Belgias ja Luksemburgis.

Peeter Sookruus, audiovisuaalvaldkonna töörühma juht: Töörühma juhi tegemiste rida on tõesti pikk. Peale korraldusliku poole kuulub sinna aktiivne töine suhtlus ja arutelud teiste liikmesriikide kolleegidega, Euroopa Komisjoniga, EL Nõukogu Sekretariaadiga ja Euroopa Parlamendiga. Loomulikult hoiame tihedat sidet Tallinnaga ja kolleegidega Esinduses (Eesti Alaline Esindus Brüsselis – toim.).

Kairis Ulp, sporditöörühma juht: Kuna töörühma juhtimine saab toimuda ainult väga heas koostöös liikmesriikide, komisjoni, sekretariaadi ning loomulikult oma meeskonna liikmetega, on ülioluline roll suhete loomisel, hoidmisel, inimeste motiveerimisel. Praegu kulub palju aega kõikvõimalike töötekstide ettevalmistamisele.

Peeter Sookruus: Oluline on järjepidev ja kavakohane edenemine teemadega. See kõik eeldab üldpilti ka arenguist antud alaga seotud valdkondades ja kindlasti kõigi käsitlemisel olevate teemade süvitsi mõistmist. Sealhulgas ka kursisolekut teiste riikide ja ka peamiste turuosaliste arvamuste ja murekohtadega.  Tegeleme ju [audiovisuaaltöörühmas] nõuete ja reeglite väljatöötamise või uuendamisega alal, mis puudutab kõiki. On tunda, et Eesti eesistumiselt oodatakse ja loodetakse Euroopa Liidus väga palju. Meile on suur toetus ning muidugi me kõik pingutame, et asjad läheks hästi.

Millised teemad on Sinu ametiajal põhilistena laual? Kui lihtne või keeruline neis küsimustes liikmesriikide ühise arvamuse kujundamine olla võib?

Peeter Sookruus: Audiovisuaalküsimuste töörühma töölaual on juba teist aastat peamiseks teemaks EL audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi (AVMTD) uuendamine. Malta eesistumise ajal jõudsid liikmesriigid nõukogus põhimõttelise kokkuleppeni. Eesti juhtimisel liigutakse 1. juulist sealt edasi uude faasi, algavad läbirääkimised Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga. Nägime, et liikmesriikide ühise seisukohani jõudmine oli keerukas ja ega kõigis küsimustes täit üksmeelt saavutatudki. Pole küll vajadust avada liikmesriikidega uuesti debatte direktiivi muutmise kõigil teemadel, kuid kindlasti on ees mitmeid huvitavaid diskussioone europarlamendiga, kellega me peame suutma üksmeelele jõuda. Soovime ja ka usume, et kokkulepe on võimalik, sest kõik osapooled mõistavad, kui oluline on ajakohastada kiiresti EL audiovisuaalmeedia teenuste õigusraamistik.

Eike Eller: Kuna kultuuriküsimused on Euroopas iga liikmesriigi enda otsustada ja Euroopa Liidu tasandil toimub pigem koostöö ja tegevuste koordineerimine, siis seadusandlikke akte meie valdkonnas väga palju ei ole. Eesistumise ajal keskendume kultuurile ligipääsule digiajastul ja selles kontekstis tööle publikuga. Digiteematika on üksiti ka üks Eesti eesistumise üldiseid prioriteete. Lisaks on kavas tegeleda kultuuriväärtuste Euroopa Liitu importimise kontrolliga ning kultuuriga EL välissuhetes. Avatud ja koostööaldis suhtumine ja hea ettevalmistus on eesistuja edu pant.

Kairis Ulp: Spordivaldkonnas on meil fantastilised teemad! Kõige olulisem, milles oleme tugevad Eestis ja mis on uudne ning suure potentsiaaliga ka Euroopa Liidus, on treenerite roll ühiskonnas. Koordineerime Euroopa Liidu seisukoha kujundamist WADA koodeksi muudatuste suhtes ja ilmselt tuleb lauale ka küsimus, kuidas parandada struktureeritud dialoogi spordiorganisatsioonidega. Septembri lõpus Tartus ametlikult avatava Euroopa Liidu spordinädala raames toimub konverents, kus kõneks sportlaste topeltkarjäär – teema, mis on Eestis väga suure arenguruumiga.

Kui aasta saab läbi ja Eesti annab eesistumise teatepulga Bulgaariale üle, kuhu me oma prioriteet-teemadega selleks ajaks võiksime jõuda?

Eike Eller: Kultuurile ligipääsu küsimustes on meie ambitsioon saavutada novembris ministrite tasemel kokkulepe ehk kõrgeimal tasandil suunised edasisteks tegevusteks. Arutelud impordikontrolli üle ja kultuuri rollist Euroopa Liidu välissuhetes kanduvad edasi Bulgaaria eesistumisse.

Peeter Sookruus: Audiovisuaalvaldkonnas on meie siht selge, tahame jõuda läbirääkimistel üksmeelele meie hea partneri Euroopa Parlamendiga ja lõpetada seega sisuline töö direktiivi uuendamisel. Seega oleks kena, kui saame järgmisele eesistujale anda üle niiöelda puhta laua ning ta ei pea jätkama samade probleemidega, millega on pikalt tegelenud eelmised eesistujad.

Kairis Ulp: Loodetavasti jõuame liikmesriikidega ühisele seisukohale treenerite ühiskondliku rolli suhtes ja saame nõukogu järeldused vastu võtta. Siis võime seda tähistada!

Millise kogemuse eesistumine ja töörühmajuhi roll Sulle isiklikult annab?

Eike Eller: Saadud kogemust saab ehk paremini hinnata pärast eesistumist, aga juba praegu võin nõustuda nendega, kes on öelnud, et riik saab sisuliselt Euroopa Liidu liikmesriigiks alles peale esimest eesistumist. Eesistujaroll pakub võimaluse protsessidele hoopis teise nurga alt vaadata. Fakt, et meie oleme praegu need, kes peavad juhirolli vedama, nõuab teemade ja protsessidega süvitsi minemist, planeerimist, erinevate osapooltega läbirääkimist. See on väga valgustav ja rikastav kogemus!

Peeter Sookruus: Siin avastame uusi tahke paljude riikide koostöö asjus, mõistame ühise tegutsemise vajadust, ka selle suuri võimalusi ja toimemehhanisme. Paremini mõistame ka seda, et erinevate tavade ja kultuuriga inimeste koostöö on suur jõud, nii saab väga palju ära teha, kuid pidev tihe ja täpne infovahetus on siin väga tähtis. Näeme paremini ka seda, et Euroopas ei sõltu liikmesriigi sõna kaal vaid riigi suurusest, väga oluline on ka see, kuidas riik mingis küsimuses tegutseb ja kas leiab piisavalt mõttekaaslasi.

Kairis Ulp: Olen juba praegu saanud väga positiivse kogemuse osaliseks. Saan Eesti spordi jaoks ära teha rohkem kui kunagi varem. Olen omandanud mitmeid täiesti uusi teadmisi ja oskusi, rääkimata kogemustepagasi täienemisest ja silmaringi avardumisest.

 

Küsis Katrin Arvisto

 

Saa tuttavaks – nemad juhivad eesistumise töörühmi Kultuuriministeeriumi valdkondades

 

Eike Eller, kultuurinõunik Brüsselis, eesistumise kultuuritöögrupi juht

Eike Eller

Eesti kultuurinõunik Brüsselis, Eesti EL Nõukogu eesistumise kultuuritöörühma juht

Eesti eesistumise ajal juhib Eike kultuuri töörühma, aga vastutab koos kultuuriprogrammi nõuniku Jaanika Saarmetsaga ka eesistumise kultuuriprogrammi läbiviimise eest Belgias. Varem on Eike töötanud erinevatel ametikohtadel Kultuuriministeeriumis, samuti Eesti Vabariigi alalises esinduses Euroopa Nõukogu juures Strasbourgis ning Välisministeeriumis.

 

Kairis Ulp, Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik, eesistumise sporditöörühma juht

Kairis Ulp

Kultuuriministeeriumi spordiosakonna nõunik, Eesti EL Nõukogu eesistumise sporditöörühma juht

Kairis on olnud pikka aega tegev Eesti ja ka rahvusvahelise üliõpilasspordi arendamise juures, kuuludes rahvusvahelise üliõpilasspordi liidu FISU täitevkomiteesse. Eesistumise töörühmajuhi ülesannetega paralleelselt jätkab Kairis oma tööd Spordikoolituse ja -Teabe Sihtasutuses Eesti spordiregistri juhina.

 

Peeter Sookruus, audiovisuaalvaldkonna nõunik AEELis, audiovisuaaltöörühma juht

Peeter Sookruus

Audiovisuaalvaldkonna nõunik Eesti Alalises Esinduses Brüsselis, Eesti EL Nõukogu eesistumise audiovisuaalvaldkonna töörühma juht

Peeter on Eesti üks paremaid audiovisuaalvaldkonna asjatundjaid, töötanud pikka aega Eesti Raadios, Kultuuriministeeriumis ning seejärel Tehnilise Järelevalve Ametis meediateenuste valdkonnas.

 

 

Eesistumise ajal korraldab Kultuuriministeerium Eestis rea rahvusvahelisi sündmusi

  • 12.-13. juulil toimub Tartus kultuuripärandi konverents „Kultuuripärand 3.0: kasutajad ja ligipääs digiajastul“, mille fookuses on ligipääs kultuurile ning publiku kaasamine ja arendamine digivahendite abil digipöörde ajastul. See on ühtlasi üks tähtsamaid teemasid kultuurivaldkonnas, millele soovime keskenduda Eesti eesistumise ajal.  Konverentsiga samaaegselt toimub ka Euroopa kultuuripärandi märgise võrgustiku kohtumine.
  • 13-14. juulil  toimub Tallinnas konverents “Treenerite roll ühiskonnas. Lisades väärtust inimeste ellu”. Konverentsil astuvad üles Sergi Bubka, Roy Hodgson, Sergio Lara Bercial jpt selle teema asjatundjad üle maailma. Päev enne konverentsi toimub traditsiooniline Euroopa Liidu spordidirektorite kohtumine
  • Koostöös Euroopa Komisjoni, Tartu linna ja Klubi Tartu Maratoniga toimub 23. septembril Tartus III Euroopa spordinädala ametlik avamine. Üritus viiakse läbi koos 20. korda toimuva Tartu Rattamaratoniga. Spordisündmus on ühendatud sellele vahetult eelneva spordikonverentsiga „Edendades sporti, kehalist aktiivsust ja sportlaste topeltkarjääri ülikoolis ja ülikooli abiga“, mis toimub 21.-22. septembril. Enne spordinädalat tähistatakse Tartus samuti UNESCO rahvusvahelist üliõpilasspordi päeva.
  • Koostöös Eesti Arhitektide Liiduga toimub Tallinnas 21-22. septembril Euroopa Arhitektuuripoliitikate Foorumi (EFAP) rahvusvaheline konverents, et pakkuda ülevaadet ruumilise planeerimise ja ehituskultuuri mõtteviisi viimastest arengutest. Tutvustatakse Euroopa riikide arhitektuuripoliitikate uuemaid mõttesuundi ning edulugusid nende elluviimisel.
  • Audiovisuaal- ja filmivaldkonna visioonikonverents toimub 27.-28. novembril Tallinnas. Konverents viiakse läbi A-kategooria filmifestivali PÖFF raames, koostöös Euroopa Filmifoorumi ning filmitööstuse kohtumispaigana tuntud Industry@Tallinn’aga.

 

---

Artikkel ilmus Kultuuriministeeriumi infokirjas. Infokirju saab lugeda SIIT.

Veel uudiseid samal teemal

Haapsalu muinsuskaitseala. Foto: Reio Avaste
01.07.2020|Kultuuriministeerium

Ajalooliste linnakeskuste muinsuskaitsealade korrastamist toetatakse ligi 2,9 miljoni euroga

Tänasest, 1. juulist avanes taotlusvoor, kust rahastatakse väikelinnade muinsuskaitsealadel asuvate hoonete restaureerimise ja avalikku kasutusse võtmisega seotud tegevusi.

Kalmar Kurs
30.06.2020|Kultuuriministeerium

5 küsimust. Uus välissuhete osakonna juhataja Kalmar Kurs

Kultuuriministeeriumis asub alates 15. augustist välissuhete osakonda juhtima pikaaegse ametnikukogemusega Kalmar Kurs. Saame tuttavaks!