Sa oled siin

Töiselt alanud 2020. aasta Kultuuriministeeriumis

31. jaanuar 2020 - 10:00
Kultuuriministeerium
Kultuuriministeerium

2020. aastast on möödunud kuu. Digikultuuriaasta on alanud, õigusloome protsessid liiguvad oma radu pidi, valmivad kultuuripoliitika uue perioodi aluspõhimõtted. Palusime Kultuuriministeeriumi juhtidel tuua välja olulisemad mõtted alanud aasta kohta.

Tarvi Sits, Kultuuriministeeriumi kantsler: „Tähtis on manööverdamisvõime ja tormitaluvus.“

„Tegutseme mitmekülgse kultuuri ja terve Eesti nimel. See on Kultuuriministeeriumis üks ühiselt sõnastatud väärtustest ehk põhimõte, millest meie töötajad igapäevases töös lähtuvad ja, kuidas keegi, kas siis silme ees või kuklas hoiavad.

Sel aastal saab läbi periood, kui kultuuripoliitika üheks nurgakiviks on olnud Riigikogus 2014. aasta alguses heaks kiidetud „Kultuuripoliitika põhialused aastani 2020“. Põhjalikum analüüs kultuuripoliitika põhialuste tulemuslikkuse kohta seisab sellel aastal ees ja tulemusi loodame tutvustada hiljemalt aasta pärast. Juba praegu julgen öelda, et visioonidokument on ennast õigustanud.

Loomulikult seab iga ametisse astuv valitsus ja kultuuriminister oma prioriteedid, kuid siin saabki toeks olla parlamendi tasandil heaks kiidetud strateegiline vaade. Ainult üks näide on kultuuritöötaja miinimumpalga tõus, mis on olnud mitmete kultuuriministrite peamine prioriteet. Vähetähtis ei ole ka iga-aastane kultuuriministri aastakõne Riigikogus. Hea võimalus meie rahvaesindajatele mõelda põhiseaduse preambulist lähtuvalt meie riigile ja eesseisvatele väljakutsetele.

Ettevalmistused uueks visiooniks on täies hoos. Laiapõhjalise kaasamise abil valmiv visioon on seekord juba kümneaastase vaatega. Loodetavasti saame lähiajal tutvustada seda juba Riigikogu kultuurikomisjonile.

2020. aasta on digikultuuriaasta. See on hea võimalus suunata tähelepanu mõnele kultuurivaldkonnale või -sündmusele. Alanud on aktiivsed arutelud, milliste kultuuriobjektide valmimist võiks toetada Kultuurkapitali kaudu. Siinjuures aga tuleb silmas pidada, et olemasolevgi kultuuri- ja sporditaristu vajab regulaarset hooldust ning võimaluse korral peame leidma rohkem võimalusi taristu ristkasutusteks valdkondade üleselt ja siseselt – miks mitte rahvaraamatukogude teenuste laiendamine omavalitsuste, riigi ja erasektori koostöös ning rahastamisel.

Kultuuriministeeriumi privileeg ja vahest ka väljakutse on meie väiksus. See paneb meile teinekord topeltkoorma, kuid annab ka võimaluse olla peensusteni kursis valdkondade rõõmude ja muredega ning ideed ja ettepanekud ei jää koridoride rägastikus õiget teed otsima. Parafraseerides president Lennart Meri, siis suure laeva manööverdamine on keeruline, kuid kajaki võib pöörata ühe aerutõmbega. Kultuuriministeerium töötajad panustavad igapäevaselt, et meil oleks kajaki manööverdamisvõime ja suure laeva tormitaluvus.“

 

Hillar Sein, kunstide asekantsler: „Vähem vastandusi, rohkem dialoogi!“ 

„Valdkondade tasakaalustatud areng on väljakutse ka sel aastal. Siinjuures ei pea ma silmas raha, vaid seda, et paja ühes servas naljalt teist suppi ikka ei keeda küll. Räägime seega sisulistest eesmärkidest. Kuidas tagada, et kultuuri „peatänav“, olgu see suur rahvusooper või ringhääling ning mitmekesisust loovad äärealad omavahel lõimuksid, leiaksid ühist keelt ja vaadet, kuidas tagada järelkasv ning hoida üldist kultuurihuvi. Kultuuriministeerium saab olla toeks õigusloomega, mille näide alanud aastast on kasvõi etendusasutuste seaduse muutmine. Eesti õigusruumi ülevõtmist ootab audiovisuaaldirektiiv. Digikultuuriaastal on ehk paslik nimetada ka ministeeriumi tööplaanis olevat eesmärki koostada ülevaade muusikaalaste käsikirjade digiteerimisvajaduse kohta. Ka see on osa uute võimaluste loomisest kunstiväärtustest osasaamiseks nii teoste esitajatele kui ka publikule. Selliseid näiteid on palju, kuid edu peitub koostöös. Vähem valdkondade omavahelist vastandamist ja rohkem selget dialoogi!“

 

Merilin Piipuu, kultuuriväärtuste asekantsler: „Pärand peab säilima, olema kättesaadav ning ka arengus.“

„Kultuuripärandi valdkonnas mõtiskletakse 2020. aastal laulu- ja tantsupeo jätkusuutlikkuse üle. Proovime leida lahendusi koori- ja tantsujuhtide ametipalga kindlustamiseks.

Me teame, et kolmandik Eesti kultuuripärandist on halvas või avariilises seisukorras, mistõttu saab alanud aastal lisaks senistele restaureerimistoetustele pärandi olukorra parandamiseks kasutada Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetusi. Need aitavad restaureerida ja võtta tühjana seisvad hooned kasutusele kohaliku kogukonna vajadusteks, tuua muinsuskaitsealale inimesi ning elavdada seeläbi väärtuslikke linnakeskuseid.

Riigile kuuluva muuseumikogu paremate tingimuste tagamiseks jätkame ühishoidlate arendamist ning viime läbi arhitektuurivõistluse. Kestab ka muuseumivõrgu korrastamine. Raamatukogudele mõeldes aga koostame uut seadust, et muuta teenus tänapäevasemaks ning lugeja soovidele vastavaks. Ja veel – 2020. aasta on digikultuuriaasta. Jätkame kultuuripärandi digiteerimist ning aasta jooksul toimuvad arvukad sündmused keskenduvad nii pärandi säilimisele, kättesaadavusele kui ka arendamisele.

 

Piret Hartman, kultuuriväärtuste asekantsler: „Tulemusi toob pikk plaan.“

„Me jätkame peale traditsiooniliste tegevuste lõimumisvaldkonna uue pikaajalise plaani koostamist. Samas toimub suur planeerimistöö: ees on Euroopa Liidu järgmine eelarveperiood ning mahukas integratsioonimonitooring, mis peab 2021. aasta alguses andma meile ülevaate sellest, millised on olnud lõimumisvaldkonna arengud viimaste aastate jooksul.

Juunis toimub Tartus 8. soome-ugri maailmakongress „Kultuurimaastikud – keel ja meel“. Siingi anname suursündmuse õnnestumisse oma panuse. Et eesti keele oskajate ring laieneks, kahekordistub Kultuuriministeeriumi finantseeritav keeleõppe maht. Kahe tuhande õppija asemel on eesti keele majades nüüd 5500 keeleõppe kohta. Muidugi on siinjuures plaanis töötada läbi meie keeleõppe korraldus, et lisaks kvantiteedile tõsta ka keeleõppe kvaliteeti. 

Eestluse peale mõeldes hoiame sidet rahvuskaaslastega ehk välismaal elavate eestlastega. Toetame nende tagasitulemist, aga ka tihedamat kontakti Eestiga. Samamoodi aitame kaasa meie rahvusvähemuste tegevusele Eestis, pakkutes neile toetusi ning uusi kontakte Eesti kultuuriorganisatsioonidega."

 

Tarvi Pürn, spordi asekantsler: „Et me liiguks rohkem!“

„Üks olulisi eesmärke püsib muutumatu: tahame jõuda elanikkonna liikumisharrastusega Põhjamaade tasemele, kus regulaarselt liigub 2/3 elanikkonnast. Selleks on tähtis, et maakondlikud spordiliidud ja -klubid jätkavad kohalikul tasandil tööd. Selle tõhustamiseks teeme ka meie aktiivselt koostööd omavalitsuste liitudega ja maakondlike arenduskeskustega. Lisaks on endiselt väga tähtis osaleda valdkondade üleses koostöös ja leida eelkõige koos haridus- ja sotsiaalvaldkonnaga võimalusi teha ühiseid jõupingutusi, et liikumisaktiivsus tõuseks.

2020 on ka olümpia-aasta. Tippspordi arendamisel on põhifookus ikka Team Estonial, mille toel paraneb Eesti tippude ja tippvõistkondade rahvusvaheline konkurentsivõime. Ehk näemegi esimesi töö vilju Tokyos?

Ja veel. Oluline on hoida sport ausana – fookuses on antidoping, kokkuleppemängude vastane võitlus ning muud spordieetika küsimused.“

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kultuuriminister Tõnis Lukas
27.03.2020|Kultuuriministeerium

Isolatsiooni valu ja võlu

Vaatamata enneolematutele piirangutele pole kultuurielu lakanud. Kultuuri toetamine on nii riigi, ettevõtete kui ka iga inimese võimuses, kirjutab kultuuriminister Tõnis Lukas.

www.pexels.com
27.03.2020|Kultuuriministeerium

Õiglane maksustamine peab aitama tagada eestikeelse ja -meelse mõtteruumi püsimist

Eestikeelne kirjandus ja ajakirjandus, lugemine üldse on keele ja kultuuri püsimajäämise alustala. E- ja audioväljaannete ning ajakirjanduse käibemaksumäära alandamine seaks väljaanded nii Eesti kui ka laiemalt maailma turul võrdsemasse olukorda.