Sa oled siin

Teenusdisaini programm aitab kolmandate riikide kodanikel eesti kultuuri nautida

30. juuni 2020 - 9:35
Kultuuriasutuste teenusedisaini koolitus- ja mentorprogrammis osalejad
Kultuuriasutuste teenusedisaini koolitus- ja mentorprogrammis osalejad

Siseministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi ühisprojekt „Kultuuriasutuste teenusedisaini koolitus- ja mentorprogramm“ toetas kolmandate riikide kodanike osalemist Eesti kultuurielus. Projektist kirjutab lähemalt kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunik Aleksandr Aidarov.

Eesti on ajalooliselt olnud nii keeleliselt kui ka kultuuriliselt mitmekesine. Viimastel aastatel on kultuuriline mitmekesisus hakanud suurenema, sest Eestisse on tööle, õppima või perekondlikel põhjustel elama asunud mitmeid kolmandate riikide kodanikud. Nad on pärit peamiselt Ukrainast, Venemaalt, Valgevenest, USA-st, Indiast, Nigeeriast ja Gruusiast.

Kultuurielu kaudu on võimalik mõista Eestis elamise iseärasusi ning seega on tähtis, et kultuuriasutused oskaksid oma teenuseid disainida pidades meeles kolmandate riikide kodanike.

Arendades seda projekti lähtus Kultuuriministeerium kahest veendumusest. Esiteks, projekt peab aitama kultuuriasutustel areneda, me ei kasuta neid „ressursina“. Teiseks, projekt peab aitama teisest rahvusest inimestel, kes elavad Eestis, osaleda Eesti kultuurielus. Arvestasime seda, et kultuuriasutused ei ole seni oma teenuseid lõimumisvaldkonna sihtrühmadele aktiivselt arendanud. Samuti ka seda, et sihtrühmadelt ei ole seni küsinud, kuidas ja milliseid teenuseid neil oleks vaja.

Projektis osales kokku 10 kultuuriasutust ja organisatsiooni. Pärast programmi esimese osa, mis keskendus teenuste ideede prototüüpide loomisele, pääsesid teisse ossa viis asutust, et testida oma teenuste prototüüpe. Need olid: 

  1. Rahvusraamatukogu „Maailm kohtub Rahvusraamatukogus“ 
  2. ERM „Ela eestlaste elusid“ 
  3. NUKU „Nähtamatu maagia“ 
  4. Eesti Instituut „Kultuurisamm“
  5. Maanteemuuseum „Meie teed ja rajad”

Kõik teenuste prototüübid keskendusid kolmandate riikide kodanikele, kes saabuvad Eestisse selleks, et töötada, õppida või perekondlikel põhjustel.

Nuku muuseumi juhataja Maria Usk leidis, et programm õpetas looma tavamõtlemise eelseid seoseid. „Me libiseme igapäevaselt otsuseid tehes sageli olulistest detailidest üle, märgamata paljusid uusi võimalusi. See on justkui uute teede ja ühenduste loomine meie ajus. Ja mis on kõige toredam avastus: me avastame oma potentsiaali, kõike seda, mis meis endis on olemas,“ lisas Usk.

Programmi korraldaja Jane Oblikas ettevõttest Designminds sõnul eeldas lahenduste disain väga tihedat koostööd sihtgrupiga. „Programm pani kultuuriasutused vaatama oma teenusele läbi külastaja silmade. Ja sealjuures, mitte tavalise eesti inimese vaid hiljuti, kas Eestisse elama või tööle sattunud kolmandadest riikidest pärit kodanike silmade. Pean suurimaks õnnestumiseks seda, et kaasasime inimesed väga erinevatest riikidest - Sri Lanka, Brasiilia, Nigeeria, Jordaania, Dagestan, Iraak, Pakistan jt. Me ületasime koos barjääri, et tegelikult saavad kultuuriasutused oma sihtgrupiga otse rääkida, küsida neilt arvamust, arendada nendega koosloomes huvitavat teenust,“ kirjeldas Oblikas protsessi. 

Programmis osalejad hindasid programmi väga kõrgelt, tuues esile selle vajalikkust ja head korraldust. Kultuuriministeerium on teinud Siseministeeriumile ettepanku käivitada sama programm ka 2021. aastal, et suurendada Eesti kultuuriomavalitsuste võimekust kultuuriteenuste disainimisel.

Projekti kaasrahastasid Euroopa Liit Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi kaudu ning Siseministeerium. Rohkem informatsiooni programmist leiate https://designminds.ee/programmid/kultuuriasutuste-teenusedisaini-koolitus-ja-mentorprogramm.

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Avinurme harrastusteatri etendus. Foto: Avinurme Suveteater
17.09.2020|Kultuuriministeerium

Lähiajal avanevad kriisiabi lisavoorud rahvakultuurivaldkonnale

Valitsus kiitis täna, 17. septembril heaks täiendavate taotlusvoorude avamise rahvakultuuri valdkonnale. Eesti Rahvakultuuri Keskuse kaudu avanevate voorude abil püütakse leevendada koroonaviirusega seotud kriisi mõju. Abipaketi suurus kokku on 350 000 eurot.

Hiieotsa suurkivi
16.09.2020|Kultuuriministeerium

Hiieotsa ohverdamiskoht nimetati kultuurimälestiseks

Kultuuriminister Tõnis Lukas tunnistas ajalooliseks looduslikuks pühapaigaks Hiieotsa ohverdamiskoha Laitse külas Saue vallas Harjumaal. Ohverdamiskoha moodustab hiiekivide kivikülv, ala keskosas asuv Hiieotsa suurkivi ning veidi eemal paiknev ohvrikivi koos loodusliku keskkonnaga.