Sa oled siin

Team Estonia – uus hoog Eesti tippsportlastele

28. veebruar 2019 - 11:12
Iluvõimlemise rühmakava koondis. Foto: Indrek Kask
Iluvõimlemise rühmakava koondis. Foto: Indrek Kask

Sellest aastast suurendas Kultuuriministeerium rahastust tippspordile. Tänu sellele sai Eesti Olümpiakomitee (EOK) astuda esimesed sammud, et luua Team Estonia. Millega on tegemist, kirjutab EOK kommunikatsioonijuht Maris Lindmäe.

Eesti tippspordi rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamise nimel rajatava Team Estonia kaudu täiendab EOK tipp- ja noorsportlaste ja treenerite toetussüsteemi. Samuti tagatakse kõrgtasemel tingimuste ja tugiteenuste kättesaadavuse, et võita medaleid olümpiamängudelt ja rahvusvahelistelt tiitlivõistlustelt.

EOK peasekretär Siim Sukles ütles, et 100-protsendilisest Team Estonia käivitumisest saab rääkida ehk nelja-viie aasta pärast. „Alustame järk-järgult vastavalt uute ressursside lisandumisele. Kultuuriministeerium on leidnud meile järgmiseks neljaks aastaks vahendeid kokku 8 miljoni euro ulatuses, täismahu saavutamiseks on vaja kuni 20 miljonit eurot. Selle suure ja ambitsioonika programmi eesmärk on medalite võitmine olümpiamängudel ja rahvusvahelistel tiitlivõistlustel pidades sealjuures meeles, et medal pole ainult eesmärk, vaid ka vahend. Medal tekitab ühtekuuluvustunnet ning innustab inimesi ja noori liikuma,“ rääkis Sukles.

Tänu Kultuuriministeeriumi täiendavale rahasüstile tõstis EOK jaanuarist olümpiaettevalmistusprogrammi C-taseme sportlaste toetuse 600 eurolt 1000 eurole kuus. Veel kahe aasta eest olid C-taseme toetused 400 eurot ning mullu 600 eurot kuus. Võistkonnaalade toetus kasvas 450 000 euro võrra ning noorsportlaste toetused jõudsid 2000 eurolt 3000 eurole aastas. Samuti hakkasid 1500-eurost aastatoetust saama saavutusspordile orienteeritud noortega tegelevad valitud treenerid. Täiendavalt said 100 000 eurot toetust Eestis pikkade edukate traditsioonidega ja maailmas olulise kandepinna ning jälgitavusega mitteolümpiaalad nagu male, mootorrattasport, orienteerumine, autosport ja võistlustants.

Lisarahal on sportlaste ja treenerite jaoks väga tuntav mõju. Olümpiaettevalmistuse C-taseme toetust saav kergejõustiklane Karl-Robert Saluri, kes tegi oma olümpiadebüüdi kümnevõistluses Rio mängudel ning elab ja treenib praegu USAs, pidas toetuste tõstmist heaks uudiseks.

 „Juhhuuuu! Asjad liiguvad,“ oli tema esimene reaktsioon uudisest kuuldes. Saluri märkis, et praegu see toetus mitte lihtsalt ei aita teda, vaid on hädavajalik. „Minu igapäevased elamiskulud on isegi väga kokkuhoidlikult elades suuremad kui ülikooli makstav stipendium. Ilma selle toetuseta peaksin Ameerikas kooli ja trenni kõrvalt ekstra töö leidma, aga tippsportlasena tulemustele kaasa see ei aitaks ega poleks ka legaalselt lihtsalt võimalik,“ rääkis Saluri. Lisaks elamiskuludele ja treeningtoetusele on Saluri arvestanud toetusest ka väikese varu spordimeditsiini reservfondi.

Eesti Võimlemisliit, kes hiljuti pääses olümpiaettevalmistusprogrammi C-taseme toetusele 5-liikmelise iluvõimlemise rühmkava koondisega ja treeneriga, saab toetuse eest ettevalmistus- ja võistlusprotsessi kvaliteetsemaks muuta ning pakkuda sportlastele paremaid tingimusi.

„Varem on tiitlivõistlusteks ettevalmistavate võistluste eest pidanud tasuma lapsevanemad ja koduklubid, aga nüüd saab alaliit kulud katta EOKlt saadud toetusega. See on suur abi. Kui näiteks eelmisel hooajal sai koondis käia kahel MK-etapil, siis nüüd on plaan võistelda kõigil neljal etapil ning lisaks veel iluvõimlemise Grand Prix’del. Rahvusvaheliselt oma tulemustega pildis olemine ja enese pidev tõestamine aitab teha võistkonnale nime, mis on iluvõimlemises tipptasemel läbilöömiseks hädavajalik. Oleme toetuse abil täiendanud ka varustusparki. Nüüd saab koondis trennis kasutada samu vahendeid, millega võisteldakse. Väga oluline on ka see, et koondise treener saab toetatud, sest varem on treener koondist juhendanud vabatahtlikus korras,“ rääkis Eesti Võimlemisliidu peasekretär Tene-Riin Vaarmann.

Vaarmann märkis, et toetus ei kata küll kõiki kulusid, aga on hea vaheetapp. „Raha, mida lapsevanemad varem kulutasid sportlaste võistlustele sõitmiseks, panustatakse nüüd füsioteraapiasse, sest seda veel alaliidu eelarvest koondislastele lubada ei saa. Järgmine samm siit olekski see, et alaliit suudaks maksta ka tugiteenuste eest,“ lisas ta.

Oluline oli ka toetuse suurenemine noorsportlastele ning noortetreenerite kaasamine toetusprogrammi. „See, et toetust saavad lisaks noorsportlastele nüüd ka treenerid, on tervik. Toetussummad ei kata ära noorte sportlase eelarvet, aga noorte jaoks on oluline olla nähtaval ning saadav summa õpetab sportlast planeerima oma aasta treening- ja võistlusplaani ning eelarvet. Meie soovitus noorsportlastele on, et nad kasutaksid seda summat treeninglaagrite jaoks või võistluskuludeks. Mõni noor kasutab toetust ka endale vajalike tugiteenuste, näiteks spordipsühholoogilise nõustamise ostmiseks,“ ütles Vaarmann.

Kui suured on toetused alanud aastast?

Jaanuarist käivitunud programmi esimeses osas suurendati eeskätt sportlaste ja treenerite toetusi. Olümpiaettevalmistusse kaasatud individuaalalade toetus on 3,3 miljonit eurot, mida on mullusega võrreldes ligi poolteist miljonit eurot rohkem. Raha tuleb riigieelarvest (hasartmängumängumaks ja Kultuuriministeeriumi toetus) ning EOK omavahenditest. Kokku panustab EOK tänavu tippspordi toetuseks, sealhulgas ka võistkonnaaladele, mitteolümpiaaladele ning delegatsioonide lähetuskuludele olümpiavõistlustele 4,2 miljonit eurot aastas.

 

 

 

Veel uudiseid samal teemal

Kertu Saks
18.09.2019|Kultuuriministeerium

Kertu Saks: pädevad sõltumatud eksperdid mõjutavad vahetult meie kultuuris toimuvat

Eesti Kultuurkapital ehk Kulka ootab 18. septembrist kuni 14. oktoobrini taas ettepanekuid selle kohta, kes võiksid kuuluda sihtkapitalide komisjonidesse. Kulka juhataja Kertu Saks kinnitab kõigi valdkondade esindajatele, et huvide konflikti suudetakse kindlasti vältida ning kandidaatide esitamine on väga vajalik.

Kohtumine Treski küünis augustis 2019
09.09.2019|Kultuuriministeerium

Kultuuri- ning lõimumispoliitika uued strateegiadokumendid hakkavad kuju võtma

Kultuuriministeerium jätkab sügiskuudel kultuuri- ja ka lõimumispoliitika strateegia väljatöötamist. Aastani 2030 kehtivate dokumentide seni kogutud sisu üle peetakse paari kuu jooksul arutelusid kõigis maakondades, esimene arutelupäev on juba homme, 10. septembril Pärnus.